100%
depressiooni sümptomid
Anastassia Heinvere

Anastassia Heinvere

Depressioon – mida see endast kujutab?

Depressioon on seisund, mida iseloomustab vähemalt kaks nädalat kestnud alanenud meeleolu, lisaks esinevad sageli energiapuudus ja võimetus midagi nautida. Igal inimesel võib depressioon avalduda erineval moel, kuid sellegipoolest on võimalik välja tuua mõned sümptomid⁽¹⁾, mis kipuvad depressiooni puhul sagedamini esile tulema:

  • väsimus
  • huvi- ja motivatsioonilangus
  • tähelepanu- ja keskendumisraskused
  • muutused isus ja kehakaalus (liigsöömine või ka isu puudumine)
  • muutused unekvaliteedis (katkendlik uni, raskused magamajäämisel või liigvarajane ärkamine)
  • kehalised probleemid (peavalud, lihaspinge, seedehäired)
  • lootusetuse-, süü- ja väärtusetusetunne
  • pidev kurbus, vahel ka nutusus
  • ärevus
  • emotsionaalne tuimenemine, “tühjusetunne”
  • huvikaotus seksi vastu
  • ärrituvus, konfliktsus
  • suitsidaalsed mõtted ja enesevigastamine (kui sa kaalud enesetappu, siis kriisikontaktid leiad siit – võta kindlasti kellegagi ühendust!)

Depressioon on ärevushäirete kõrval üks levinumaid psüühikahäireid – on leitud, et depressiooni esineb elu jooksul umbes igal viiendal inimesel⁽²⁾. See tähendab, et tegu on üpris levinud murega ning tõenäosus on suur, et ka sinu tuttavate seas on inimesi, kes on depressiooniga kokku puutunud. 

Kuidas aga depressioon kujuneb?

Depressioon võib kujuneda väga erinevatel põhjustel, kuid peamiselt seostatakse depressiooni tekkimist ajukeemia tasakaalust väljumisega – näiteks võivad ilmneda probleemid serotoniini, dopamiini ja noradrenaliini hulga ja kättesaadavusega⁽³⁾. Nimetatud neurotransmitterid vastutavad paljude funktsioonide eest organismis, nt meeleolu, uni, isu ja nauding – tegemist on just nende valdkondadega, milles esinevad depressiooni korral kaebused. 

Muutused ajukeemias ei toimu aga üldjuhul iseenesest. On olemas mitmeid riskifaktoreid, mis võivad depressiooni tekkimist soodustada. Mõned riskifaktorid on näiteks⁽¹⁾⁽⁴⁾⁽⁵⁾:

  • pikaajaline ülekoormus (tööl, koolis), sh läbipõlemine
  • ebastabiilne kodukeskkond (pidev tülitsemine, vägivald, emotsionaalse toe puudumine, sagedased muutused nt kolimise näol)
  • üksildus või kehvad suhted lähedastega
  • finantsprobleemid
  • elustiil (vähene liikumine, unegraafiku puudumine, ebatervislik toitumine, alkoholi liigtarbimine jmt)
  • düsfunktsionaalsed uskumused ja mõtteviis (nt tugev enesekriitilisus, perfektsionism)
  • sugulaste seas esinenud depressioon
  • vähemusgruppi kuulumine (sh nt kokkupuutumine tagakiusamisega)

Depressiooni on võimalik ennetada ja leevendada mitmete võtete ja tehnikate abil. Toome välja mõned olulised tegurid, mis aitavad depressiooni vastu võidelda:

  • Elustiilimuutused⁽⁴⁾⁽⁶⁾⁽⁷⁾. Meie keha ja aju vajavad eluterveks funktsioneerimiseks stabiilset ja võimalikult tervislikku elustiili. Seetõttu on igapäevaste harjumuste kujundamine oluline samm, mida enesetunde parandamiseks ette võtta. Näiteks on leitud, et füüsiline aktiivsus aitab depressiooni leevendada ja seda üpris efektiivselt – trenn aitab kehal toota tujutõstvaid endorfiine. Kaasa aitavad ka regulaarne unerežiim (ärkamine ja magamaminemine samal kellaajal, nutivabad pool tundi enne uinumist) ja toitumine (võimalikult vähe kiirtoitu, rohkem puu- ja juurvilju; söömine kindlatel kellaaegadel, alkoholi tarbimise vähendamine). Ettearvatav rutiin aitab kehal kohaneda stabiilsusega, mistõttu koged igapäevaselt vähem stressi näiteks sellest, et kõht läheb ootamatul hetkel tühjaks, või et keha on pidevast istumisest kangeks jäänud. Lisaks aitab see turgutada psühholoogilist vastupidavust laiemalt, mis on toeks keeruliste ja stressirohkete olukordadega toimetulekul.
  • Meeldivate tegevuste jaoks aja leidmine⁽⁷⁾. Energiapuudus, motivatsioonilangus ja huvi kadumine võivad tihtipeale viia selleni, et depressiooni kogevad inimesed loobuvad tegevustest, mis neile varasemalt huvi ja naudingut pakkusid. Ka suure koormuse tõttu tööl või koolis võib juhtuda, et meeldivad tegevused pildilt vaikselt ära kaovad. Sellegipoolest on oluline jätkata oma hobide ja tegevustega, mis varem põnevad tundusid – vastasel juhul jäävad meie ellu alles ainult stressi tekitavad kohustused ja rõõmutu olek. On igati loogiline, et niimoodi on depressioon visa leevenema ja huvi tagasi tulema. Väsimuse tõttu võib olla keeruline jätkata meeldivate tegevustega samas mahus kui varem, kuid hea oleks iga päev kasvõi 15 minutit leida näiteks jalutamise, joonistamise, lugemise või mõne muu tegevuse jaoks, mis on ainult iseenda huvidest lähtuv. Hea mõte on katsetada erinevaid lõõgastusharjutusi, mis stressi maandada aitavad.

Lähedaste toetus (sugulased, sõbrad). Paraku kipuvad depressioonis inimesed eemalduma oma lähedastest ja hoiduma pigem omaette, mistõttu kujunevad sotsiaalne isoleeritus ja üksildus. Kuigi oma mure jagamine võib tunduda hirmutav, on siiski leitud, et lähedaste inimeste toetus on väga oluline kaitsetegur ja ressurss depressiooniga toimetulekul. Oma muret jagades saad anda teistele märku, mis sinuga toimub ja mida sa teistelt vajaksid. See võib omakorda aidata teistel sinuga paremini arvestada ning sulle toeks olla. Hea mõte on leppida lähedastega kokku rutiinseid kokkusaamisi ja üritusi, nt käia igal pühapäeval koos jalutamas.

    • Sisekõne jälgimine ja kohandamine⁽⁸⁾⁽⁹⁾. Tihtipeale ei pruugi me märgata, millised mõtted meil päeva jooksul automaatselt läbi käivad ning kuidas me iseendaga räägime. Mõtted nagu “miks ma jälle hakkama ei saanud” või “mul ei lähe kunagi hästi” võivad olla meie peas igapäevased külalised, eriti depressiooni puhul. Sellist sorti sisekõne tekitab meile stressi juurde ja soodustab depressiooni püsimist. Sageli ei ole need mõtted sugugi objektiivsed ega reaalsusele vastavad, vaid justkui automaatsed reaktsioonid toimuvale. Seetõttu on oluline oma sisekõnest teadlikuks saada ning muuta seda enesesõbralikumaks. Võid näiteks mõtiskleda, kuidas sa räägiksid oma sõbra või mõne väikese lapsega? Tõenäoliselt kohtleksid teda kaastundlikumalt ja leebemalt kui iseennast oma mõtetes kohtlema kipud. Võid proovida oma enesekriitilistele mõtetele ka vastata – näiteks, kui sul tuleb pähe mõte, et sa ei saa kunagi millegagi hakkama, võid mõelda mõnele olukorrale oma elus, kus tulid hästi toime.
  • Ravimid. Depressiooni ravimisel võivad suureks toeks olla antidepressandid, mida kirjutab välja perearst või psühhiaater. Antidepressante võetakse ravikuurina ning need ei tekita sõltuvust⁽¹⁰⁾. Ravimid aitavad tasakaalustada ajukeemiat ja viia neurotransmitterid (nt serotoniin, noradrenaliin) sellisele tasemele, mis on vajalik normaalseks funktsioneerimiseks. 
  • Nõustamine/teraapia. On leitud, et osadel juhtudel (peamiselt kerge depressiooni korral) piisab paranemiseks ainult teraapiast. Enamasti on kõige efektiivsem kombineerida antidepressantide võtmist teraapiaga, mille käigus aidatakse kliendil viia sisse vajalikke muutusi oma elustiili, mõtlemisse ja käitumisse. Psühholoogi abiga saab uurida lähemalt oma mõtlemis- ja käitumismustreid, päritolupere mõjusid ja võimalikke viise depressiooniga toimetulemiseks. Psühholoogi vastuvõtule saab pöörduda perearsti saatekirjaga (Haigekassa tervisekindlustuse toel), aga ka iseseisvalt (tasuline vastuvõtt) – sh veebis minudoc.ee kaudu. Lisaks on võimalik võtta ühendust e-nõustajatega lahendus.net ja peaasi.ee veebilehekülgedel, kus pakutakse esmatasandi nõustamist ja aidatakse vajadusel leida sobiv keskus või spetsialist, kelle poole silmast silma pöörduda.

Depressioon on ravitav, eriti, kui sellele võimalikult vara jälile saada. Julgustame sind kindlasti abi otsima ja toimetulekuvõtteid rakendama ka siis, kui sind kõnetab vaid mõni üksik depressiooni sümptom – sel moel saad ennetada olukorra süvenemist.

Kui artikkel oli sulle kasulik, siis kliki „Meeldib”, ja kui see võiks ka sinu sõpradele huvitav olla, siis kliki „Jaga”. Aitäh!

Jaga seda postitust:

Share on facebook
Share on twitter
Share on linkedin

Kommentaarid

Depressioon – mida see endast kujutab?

Depressioon on seisund, mida iseloomustab vähemalt kaks nädalat kestnud alanenud meeleolu, lisaks esinevad sageli energiapuudus ja võimetus midagi nautida. Igal inimesel võib depressioon avalduda erineval...

Loe edasi »

Kuidas digiväsimusega toime tulla?

Digiväsimus on emotsionaalne ja füüsiline väsimus, mille toob endaga kaasa pidev nutiseadmete kasutamine⁽¹⁾⁽²⁾. Kuigi nutiseadmete laialdane kasutamine on olnud juba mõnda aega levinud, kasvas see...

Loe edasi »

Kuidas ennast motiveerida?

Motivatsiooni kadumine või puudumine võib olla frustreeriv ja väsitav kogemus. Selle hoidmine keerulistel aegadel võib tunduda suisa saavutamatu eesmärk. Siiski on see võimalik....

Loe edasi »

Kuidas töötajana tööst haaratust suurendada?

Tööst haaratus mängib olulist rolli selles, et töötaja oleks motiveeritud ja pühendunud. Pea keegi meist ei suuda olla püsivalt motiveeritud – kuid kui tunda võimalusi, kuidas iseenda tööst haaratust suurendada, on lihtsam ennetada ja leevendada olukordi, kus tööle minemine ei tundu nii tähenduslik ja kaasahaarav. Just sellega aitamegi käesolevas artiklis lähemalt tegeleda....

Loe edasi »

Tööst haaratuse suurendamine organisatsioonis

Kõrge tööst haaratusega inimese jaoks seostuvad oma töökoha ja igapäevase tegutsemisega sellised märksõnad nagu pühendumus, entusiasm, süvenemine ja energia. Kuid mida tööst haaratus õigupoolest tähendab ja kuidas seda nähtust oma organisatsioonis kultiveerida?...

Loe edasi »

5 praktilist lõõgastustehnikat

Me kõik oleme vahel stressis ja pinges – mõnikord ka ise sellest endale aru andmata. Tähelepanuta jäänud pingetunne võib märkamatult kuhjuda ja viia läbipõlemiseni. Üks hea viis seda ennetada on aegsasti lõõgastumistehnikaid õppida ja neid regulaarselt praktiseerida. Annamegi mõnest sellisest võttest siinses artiklis ülevaate....

Loe edasi »

Väärtused: töökollektiivi edu alustalad

Ausus, õiglus, õnn, koostöö, areng… Need on vaid mõned paljudest märksõnadest, mis seostuvad väärtuste mõistega. Just väärtused on need mõjurid, mis suuresti meie käitumist ja püüdlusi suunavad – vahel ei pruugi me seda endale aga isegi teadvustada. Mida väärtused endast siiski kujutavad ja kuidas neid enda kasuks tööle panna? Miks on need olulised töökollektiivi seisukohalt? Uurime seda teemat käesolevas artiklis veidi lähemalt....

Loe edasi »

Halva uudise lugemine rikub tuju ka järgmisel päeval

Inimene on evolutsiooni tulemusel arenenud reageerima tugevamalt negatiivsele infole ehk ohule. Arvestades, et paljude negatiivsete uudiste teadmine ei muuda meie elu aga kuidagi, tasuks enne sensatsiooniliselt kõlaval pealkirjal klõpsamist mõelda, ega me sellega endale hoopis karuteenet tee....

Loe edasi »

Läbipõlemine – kuidas ära tunda läbipõlenud töötajat?

“Ma olen ületöötanud, ülekoormatud ja iga päevaga järjest enam masendunud. Olen kaotanud igasuguse motivatsiooni tööd teha! Vahel mõtlen, et võiks kõigele käega lüüa ja ameti lihtsalt maha panna.” Suure tõenäosusega oled sarnaseid mõtteid kuulnud mõne oma sõbra, töötaja või kolleegi suust. Võib-olla oled kunagi ka ise end mõnelt sääraselt väljaütlemiselt tabanud. See tähendab, et oled arvatavasti läbipõlemise teemaga juba ennegi kokku puutunud....

Loe edasi »

Kuidas vähendada töötajates tööstressi?

Töökeskkonnas esineb erinevaid tööga seotud stressoreid, mis vähendavad töötajatate heaolu ja efektiivsust. Nende ohjamiseks on võimalik rakendada sekkumistehnikaid, millest saab järgnevas artiklis ülevaate....

Loe edasi »

Halvad uudised tekitavad stressi ja teevad õnnetuks

Evolutsioon on häälestanud meie psüühika ohtude suhtes valvas olema. Moodsas maailmas on uudised üks oluline allikas, kust leida võimalike ohtude kohta infot. Eelsoodumus ohte märgata on üks põhjus, miks negatiivsed uudised meie tähelepanu haaravad. See omakorda aitab mõista, miks meediaväljaanded negatiivseid uudiseid meelsasti pakuvad....

Loe edasi »

Probleemilahendus kui stressi leevenduse tehnika

Hetkel maailmas toimuv on nii mõnelegi meist toonud kaasa uudseid probleemolukordi ja pannud situatsioonidesse, milles ei oleks end eal suutnud ette kujutada. Kuigi inimeste probleemid võivad oma sisult ja vormilt suuresti erineda, järgib probleemide lahenduskäik tavaliselt üldist ja kindlat seaduspära. Probleemile esimese mõttesse tuleva- või kõige lihtsamini rakendatava lahenduse valik võib olla ahvatlev, kuid mille mõju võib osutuda ajutiseks või salakavalalt probleemi hoopis süvendavaks. Artikli lõpust leiad ka probleemilahenduse töölehe. ...

Loe edasi »

Kuidas saab tööandja maandada töötajate vaimse tervise probleeme ning tagada töötajate heaolu?

Sotsiaalministeerium avaldas 2019. aasta augustikuus “Töökeskkonna vaimse tervise analüüsi”. Analüüsi üheks oluliseks eesmärgiks oli toetada tööandjaid töötajate vaimsete häirete ennetamisel ja töökeskkonnas esinevate psühhosotsiaalsete riskide maandamisel. Siin blogipostituses teen analüüsist kokkuvõtte eelnimetatud eesmärkide valguses ning leian vastused järgmistele olulistele küsimustele: Miks on oluline töötajate vaimse tervise eest hoolt kanda? Mida saab tööandja selleks ära teha? Kuidas suurendada töötajate heaolu?...

Loe edasi »

Tutvu psühholoogilise vastupidavuse veebikoolitusega

 

Tutvu tööstressi ja läbipõlemise ennetamise e-kursusega