100%
Ärevusega on oma elu jooksul kokku puutunud kõik inimesed. Vahel võib aga ärevus üle kasvada ärevushäireks, mis vajab diagnoosimist ja ravi. Kuidas ärevushäirele õigel ajal jälile saada?
ärevshäire
Anastassia Heinvere

Anastassia Heinvere

Ärevushäired – mida need endast kujutavad?

Ärevus on emotsioon või seisund, mida mingitel eluhetkedel kogevad kõik inimesed. Tegu on igati normaalse vastusega stressiolukorrale – olgu see siis reaalne või kujutletav⁽¹⁾⁽²⁾. Ärevust võib esile kutsuda nii mõni konkreetne sündmus kui ka muremõtted tulevikuolukordade pärast. Üldjoontes avaldub ärevus paljudel inimestel üpriski sarnaselt, seda nii füüsiliste, kognitiivsete kui ka käitumuslike sümptomite näol – neist saab lähemalt lugeda siit. Kuidas aga kindlaks teha, kas ärevus on muutunud liiga tugevaks ning kas tegu võib olla ärevushäirega?

Üldine reegel on, et häireks klassifitseerub ärevus juhul, kui see on hakanud oluliselt häirima igapäevaelu ja -toimetusi⁽³⁾⁽⁴⁾. See tähendab, et ärevus esineb liialt tihti, on ülemäära tugev või pikaajaline ja/või esineb olukordades, mis ei anna tavaliselt inimestele ärevuseks üleliia põhjust (nt tugev hirm poodiminemise ees). Toimetulek ärevusega võib tunduda väga keeruline ja ressurssinõudev; peas võivad pidevalt keerleda korduvad muremõtted. Vahel võivad ka sõbrad ja lähedased märgata, et ärevushäire kogeja on võrreldes varasemaga muutunud närvilisemaks või murelikumaks. Diagnoosimata ärevushäire võib anda oma panuse ka läbipõlemise kujunemisse, motivatsioonilangusesse ja üleüldise heaolu vähenemisse, lisaks tuua kaasa raskusi suhetes ja toimetulekus igapäevaste kohustuste ja toimetustega.

Ärevushäirete sekka kuuluvad näiteks erinevad foobiad (sh sotsiaalfoobia ja agorafoobia), paanikahäire, generaliseerunud ärevushäire, obsessiiv-kompulsiivne häire (OCD) ja post-traumaatiline stressihäire (PTSD)⁽⁴⁾. Igal ärevushäirel on oma nägu ehk teatud sümptomid, mis võivad viidata konkreetse häire esinemisele. Olles teadlik erinevatest sümptomitest, on võimalik lihtsamini ära tabada hetk, mil on mõistlik pöörduda spetsialisti vastuvõtule ja saada vajalikku abi. Lisaks võib see aidata märgata ärevushäiretele viitavaid sümptomeid oma lähedaste juures, misläbi on võimalik ka neid abi poole suunata.

Siin artiklis võtame vaatluse alla mõned levinumad ärevushäired ja nende sümptomid, kuid tasub silmas pidada, et siinne nimekiri ärevushäiretest ei ole ammendav. Iseenda diagnoosimist me kindlasti ei soosi, küll aga julgustame kahtluse korral konsulteerida ärevushäire esinemise osas spetsialistiga (psühhiaater, perearst, psühholoog, vaimse tervise õde), et saada vajalikku selgust ja abi.

Foobiad on grupp häireid, mille puhul ärevus ja hirm on seotud kindlate olukordade või objektidega – näiteks võib esineda hirm kitsaste ruumide, rahvarohkete kohtade, ämblike või kõrguse ees⁽⁴⁾. Foobiaks saab sellise hirmu klassifitseerida juhul, kui need olukorrad või objektid ei ole tegelikkuses ohtlikud, kuid kutsuvad siiski esile tugevaid emotsioone. Hirmu vältimiseks hakatakse eemale hoidma olukordadest, kus see esile võib kerkida – näiteks välditakse liftiga sõitmist, keldrisse minemist (kui seal võib olla ämblikke) või arsti külastamist, kui on oht, et seal peab verd andma.

Foobiate sekka kuulub ka näiteks sotsiaalfoobia, mille puhul avaldub hirm eeskätt sotsiaalsete olukordade ees⁽⁴⁾. Nii võib näiteks tugevat ärevust tekitada mõte üritusest, kus on vaja teiste inimestega suhelda, aga ka mure, kuidas teised inimesed sind näevad või mida nad sinust arvavad. Suureks ärevuse allikaks on tihtipeale ka tähelepanu keskpunkti sattumine. Võib juhtuda, et sotsiaalfoobiat kogeval inimesel hakkavad sotsiaalsetes olukordades käed värisema, tekib punastamine, esile kerkib alaväärsustunne ja hirm kriitika suhtes. Seetõttu hakatakse sotsiaalseid olukordi vältima. See võib aga omakorda süvendada uskumust, et ollakse sotsiaalselt ebapädevad, ning ärevus on järgmine kord veel tugevam.

Paanikahäiret iseloomustavad korduvad ja ootamatud paanikahood, mis ei ole üldiselt seotud reaalse ohuga⁽⁴⁾. Paanikahood väljenduvad tihtipeale näiteks südame kloppimise, hingamisraskuste ja peapöörituse näol; võivad kaasneda ka surmahirm, kartus hulluksminemise või minestamise ees. Paanikahoogu kogedes võivad inimesed põgeneda olukorrast, kus paanikahoog esile kerkis – näiteks väljuda kiiruga poest, toast, ühistranspordist vmt. Aegamööda võib tekkida hirm ka selle ees, et paanikahoog võib korduda, mistõttu hakatakse vältima olukordi, kus seda varem on esinenud.

Generaliseerunud ehk üldistunud ärevushäiret iseloomustab püsiv ärevus, mis ei ole seotud kindlate olukordadega – ärevus väljendub näiteks pidevas muretsemises, pinges ja närvilisuses⁽⁴⁾. Lisaks võivad avalduda ka muud ärevuse sümptomid (higistamine, värisemine, südamekloppimine jmt). Generaliseerunud ärevuse puhul esineb inimestel tihtipeale mure tuleviku ja oma lähedaste pärast, näiteks hirm või eelaimdus, et juhtub mõni õnnetus.

Ärevushäireid esineb elu jooksul ligikaudu 30% inimestest – st iga kolmas inimene võib elu jooksul kogeda mõnda ärevushäiret⁽⁵⁾⁽⁶⁾. Tegu on üpris levinud probleemiga, mis tähendab ühtlasi aga ka seda, et seda on palju uuritud. Tänu sellele on olemas mitmeid efektiivseid viise ärevushäirete leevendamiseks ja raviks. Varane ärevushäirele jälile saamine ja ravi alustamine on seetõttu väga kasulik ja aitab taastada vaimset heaolu. 

Seega, mida teha, kui kahtlustad, et sul võib olla ärevushäire? Hea on pöörduda spetsialisti vastuvõtule – näiteks rääkida oma murest perearstile, kes saab sind vajadusel suunata psühholoogi vastuvõtule. Ilma perearsti saatekirjata on võimalik pöörduda psühholoogi tasulisele vastuvõtule ka iseseisvalt. Lisaks on võimalik külastada psühhiaatrit, kes tegeleb psüühikahäirete diagnoosimise ja ravimite välja kirjutamisega. 

Lisaks näost-näkku nõustamisele on võimalik ühendust võtta ka veebinõustajatega – näiteks lahendus.net ja peaasi.ee kaudu (tasuta), või minudoc.ee kaudu (tasuline teenus). Sealsed nõustajad võivad olla abiks ka näost-näkku spetsialisti või keskuse valikul.

Ärevushäirete sümptomeid on võimalik leevendada ka erinevate harjutuste ja tehnikate abil. Näiteks võivad kasuks tulla erinevad lõõgastusharjutused, millest mõnede kohta saab parema ülevaate siit. Kuid vaatamata sellele, et ärevusega on võimalik ka iseseisvalt tegeleda, on parimad tulemused saavutatavad siiski süsteemse sekkumise abil, millega saavadki abiks olla oma ala spetsialistid. Ükski mure ei ole liiga väike, nii et julgustame ka väiksema kahtluse korral pöörduma abi poole!

Kui artikkel oli sulle kasulik, siis kliki „Meeldib”, ja kui see võiks ka sinu sõpradele huvitav olla, siis kliki „Jaga”. Aitäh!

Jaga seda postitust:

Share on facebook
Share on twitter
Share on linkedin

Kommentaarid

Depressioon – mida see endast kujutab?

Depressioon on seisund, mida iseloomustab vähemalt kaks nädalat kestnud alanenud meeleolu, lisaks esinevad sageli energiapuudus ja võimetus midagi nautida. Igal inimesel võib depressioon avalduda erineval...

Loe edasi »

Kuidas digiväsimusega toime tulla?

Digiväsimus on emotsionaalne ja füüsiline väsimus, mille toob endaga kaasa pidev nutiseadmete kasutamine⁽¹⁾⁽²⁾. Kuigi nutiseadmete laialdane kasutamine on olnud juba mõnda aega levinud, kasvas see...

Loe edasi »

Kuidas ennast motiveerida?

Motivatsiooni kadumine või puudumine võib olla frustreeriv ja väsitav kogemus. Selle hoidmine keerulistel aegadel võib tunduda suisa saavutamatu eesmärk. Siiski on see võimalik....

Loe edasi »

Kuidas töötajana tööst haaratust suurendada?

Tööst haaratus mängib olulist rolli selles, et töötaja oleks motiveeritud ja pühendunud. Pea keegi meist ei suuda olla püsivalt motiveeritud – kuid kui tunda võimalusi, kuidas iseenda tööst haaratust suurendada, on lihtsam ennetada ja leevendada olukordi, kus tööle minemine ei tundu nii tähenduslik ja kaasahaarav. Just sellega aitamegi käesolevas artiklis lähemalt tegeleda....

Loe edasi »

Tööst haaratuse suurendamine organisatsioonis

Kõrge tööst haaratusega inimese jaoks seostuvad oma töökoha ja igapäevase tegutsemisega sellised märksõnad nagu pühendumus, entusiasm, süvenemine ja energia. Kuid mida tööst haaratus õigupoolest tähendab ja kuidas seda nähtust oma organisatsioonis kultiveerida?...

Loe edasi »

5 praktilist lõõgastustehnikat

Me kõik oleme vahel stressis ja pinges – mõnikord ka ise sellest endale aru andmata. Tähelepanuta jäänud pingetunne võib märkamatult kuhjuda ja viia läbipõlemiseni. Üks hea viis seda ennetada on aegsasti lõõgastumistehnikaid õppida ja neid regulaarselt praktiseerida. Annamegi mõnest sellisest võttest siinses artiklis ülevaate....

Loe edasi »

Väärtused: töökollektiivi edu alustalad

Ausus, õiglus, õnn, koostöö, areng… Need on vaid mõned paljudest märksõnadest, mis seostuvad väärtuste mõistega. Just väärtused on need mõjurid, mis suuresti meie käitumist ja püüdlusi suunavad – vahel ei pruugi me seda endale aga isegi teadvustada. Mida väärtused endast siiski kujutavad ja kuidas neid enda kasuks tööle panna? Miks on need olulised töökollektiivi seisukohalt? Uurime seda teemat käesolevas artiklis veidi lähemalt....

Loe edasi »

Halva uudise lugemine rikub tuju ka järgmisel päeval

Inimene on evolutsiooni tulemusel arenenud reageerima tugevamalt negatiivsele infole ehk ohule. Arvestades, et paljude negatiivsete uudiste teadmine ei muuda meie elu aga kuidagi, tasuks enne sensatsiooniliselt kõlaval pealkirjal klõpsamist mõelda, ega me sellega endale hoopis karuteenet tee....

Loe edasi »

Läbipõlemine – kuidas ära tunda läbipõlenud töötajat?

“Ma olen ületöötanud, ülekoormatud ja iga päevaga järjest enam masendunud. Olen kaotanud igasuguse motivatsiooni tööd teha! Vahel mõtlen, et võiks kõigele käega lüüa ja ameti lihtsalt maha panna.” Suure tõenäosusega oled sarnaseid mõtteid kuulnud mõne oma sõbra, töötaja või kolleegi suust. Võib-olla oled kunagi ka ise end mõnelt sääraselt väljaütlemiselt tabanud. See tähendab, et oled arvatavasti läbipõlemise teemaga juba ennegi kokku puutunud....

Loe edasi »

Kuidas vähendada töötajates tööstressi?

Töökeskkonnas esineb erinevaid tööga seotud stressoreid, mis vähendavad töötajatate heaolu ja efektiivsust. Nende ohjamiseks on võimalik rakendada sekkumistehnikaid, millest saab järgnevas artiklis ülevaate....

Loe edasi »

Halvad uudised tekitavad stressi ja teevad õnnetuks

Evolutsioon on häälestanud meie psüühika ohtude suhtes valvas olema. Moodsas maailmas on uudised üks oluline allikas, kust leida võimalike ohtude kohta infot. Eelsoodumus ohte märgata on üks põhjus, miks negatiivsed uudised meie tähelepanu haaravad. See omakorda aitab mõista, miks meediaväljaanded negatiivseid uudiseid meelsasti pakuvad....

Loe edasi »

Probleemilahendus kui stressi leevenduse tehnika

Hetkel maailmas toimuv on nii mõnelegi meist toonud kaasa uudseid probleemolukordi ja pannud situatsioonidesse, milles ei oleks end eal suutnud ette kujutada. Kuigi inimeste probleemid võivad oma sisult ja vormilt suuresti erineda, järgib probleemide lahenduskäik tavaliselt üldist ja kindlat seaduspära. Probleemile esimese mõttesse tuleva- või kõige lihtsamini rakendatava lahenduse valik võib olla ahvatlev, kuid mille mõju võib osutuda ajutiseks või salakavalalt probleemi hoopis süvendavaks. Artikli lõpust leiad ka probleemilahenduse töölehe. ...

Loe edasi »

Kuidas saab tööandja maandada töötajate vaimse tervise probleeme ning tagada töötajate heaolu?

Sotsiaalministeerium avaldas 2019. aasta augustikuus “Töökeskkonna vaimse tervise analüüsi”. Analüüsi üheks oluliseks eesmärgiks oli toetada tööandjaid töötajate vaimsete häirete ennetamisel ja töökeskkonnas esinevate psühhosotsiaalsete riskide maandamisel. Siin blogipostituses teen analüüsist kokkuvõtte eelnimetatud eesmärkide valguses ning leian vastused järgmistele olulistele küsimustele: Miks on oluline töötajate vaimse tervise eest hoolt kanda? Mida saab tööandja selleks ära teha? Kuidas suurendada töötajate heaolu?...

Loe edasi »

Tutvu psühholoogilise vastupidavuse veebikoolitusega

 

Tutvu tööstressi ja läbipõlemise ennetamise e-kursusega