Viimasel ajal on mitmed minu patsiendid öelnud, et nad on kasutanud ChatGPT-d enesepeegelduseks, segaste tunnete mõtestamiseks ning keeruliste emotsioonidega toimetulekuks.
Miks tunneme end pärast puhkust veel väsinumalt? Kliiniline psühholoog selgitab, miks puhkus ei taasta ja kuidas muuta see tõeliselt kosutavaks. Loe, millised kogemused toetavad vaimset taastumist ning kuidas neid oma puhkusesse tuua.
Emotsioonide regulatsioon on oskus, mis tuleb kasuks kõiksugustes olukordades – olgu siis tööl, suhetes või raskete elusündmuste korral. Kuigi inimesed erinevad oma oskuse poolest emotsioone reguleerida, saab seda oskust õnneks õppida ja arendada.
Tööstress on miski, millega oleme kõik kokku puutunud. Vahel aga jääb ebaselgeks, kust see alguse saab ja kuidas sellega edasi toimetada.
“Mis on sinu tugevused?” on küsimus, mida võime kuulda nii mõnelgi tööintervjuul. Kuigi pealtnäha võib olla tegu formaalse küsimusega, mida esitatakse rohkem moe pärast, on selle taga sellegipoolest oluline mõte ja ressurss.
Vaimne heaolu on miski, mida me kõik sooviksime oma elus kogeda. Mida see endast aga täpsemalt kujutab ja kuidas selleni jõuda?
Depressioon on mõiste, millega paljud on kokku puutunud. Mida see aga endast täpsemalt kujutab ja kuidas sellega tegeleda?
Ärevusega on oma elu jooksul kokku puutunud kõik inimesed. Vahel võib aga ärevus üle kasvada ärevushäireks, mis vajab diagnoosimist ja ravi. Kuidas ärevushäirele õigel ajal jälile saada?
Eesmärkide seadmine aitab anda meie tegevusele suunda ja tähendust. Ometigi võib soovitud tulemuseni jõudmine olla keeruline. Kuidas seada eesmärke nii, et need motiveeriksid meid ja tagaksid edu?
Digiväsimus on miski, millega oleme arvatavasti kõik ühel või teisel hetkel tihedalt kokku puutunud ja tundnud, et oleme nutiseadmete kasutamisest ja videokõnedes istumisest kurnatud. Kuidas sellise seisundiga aga paremini toime tulla?
Motivatsiooni kadumine või puudumine võib olla frustreeriv ja väsitav kogemus. Selle hoidmine keerulistel aegadel võib tunduda suisa saavutamatu eesmärk. Siiski on see võimalik.
Ärevus on miski, millega me kõik aeg-ajalt oleme kokku puutunud. Kui lähedalt ja põhjalikult me aga selle levinud seisundiga tuttavad oleme?
Kuidas stressi ja raskustega paremini toime tulla? Räägime lähemalt psühholoogilisest vastupidavusest ja viisidest, kuidas seda omadust enda juures arendada.
Tööst haaratus mängib olulist rolli selles, et töötaja oleks motiveeritud ja pühendunud. Pea keegi meist ei suuda olla püsivalt motiveeritud – kuid kui tunda võimalusi, kuidas iseenda tööst haaratust suurendada, on lihtsam ennetada ja leevendada olukordi, kus tööle minemine ei tundu nii tähenduslik ja kaasahaarav. Just sellega aitamegi käesolevas artiklis lähemalt tegeleda.
Kõrge tööst haaratusega inimese jaoks seostuvad oma töökoha ja igapäevase tegutsemisega sellised märksõnad nagu pühendumus, entusiasm, süvenemine ja energia. Kuid mida tööst haaratus õigupoolest tähendab ja kuidas seda nähtust oma organisatsioonis kultiveerida?
Mida tähendab väärtuspõhine juhtimine ja kuidas selleni jõuda? Kuidas tuvastada ettevõtte väärtusi ja mida nendega peale hakata? Toome seekordses artiklis nendesse küsimustesse rohkem selgust.
Me kõik oleme vahel stressis ja pinges – mõnikord ka ise sellest endale aru andmata. Tähelepanuta jäänud pingetunne võib märkamatult kuhjuda ja viia läbipõlemiseni. Üks hea viis seda ennetada on aegsasti lõõgastumistehnikaid õppida ja neid regulaarselt praktiseerida. Annamegi mõnest sellisest võttest siinses artiklis ülevaate.
Ausus, õiglus, õnn, koostöö, areng… Need on vaid mõned paljudest märksõnadest, mis seostuvad väärtuste mõistega. Just väärtused on need mõjurid, mis suuresti meie käitumist ja püüdlusi suunavad – vahel ei pruugi me seda endale aga isegi teadvustada. Mida väärtused endast siiski kujutavad ja kuidas neid enda kasuks tööle panna? Miks on need olulised töökollektiivi seisukohalt? Uurime seda teemat käesolevas artiklis veidi lähemalt.
Mida teha, kui tunned, et oled läbipõlemise äärel või juba täiesti läbi põlenud? Anname ülevaate sellest, kuidas kurnatussündroomiga tegeleda nii ennetavas kui ka taastumisele suunatud võtmes.
“Ma olen ületöötanud, ülekoormatud ja iga päevaga järjest enam masendunud. Olen kaotanud igasuguse motivatsiooni tööd teha! Vahel mõtlen, et võiks kõigele käega lüüa ja ameti lihtsalt maha panna.” Suure tõenäosusega oled sarnaseid mõtteid kuulnud mõne oma sõbra, töötaja või kolleegi suust. Võib-olla oled kunagi ka ise end mõnelt sääraselt väljaütlemiselt tabanud. See tähendab, et oled arvatavasti läbipõlemise teemaga juba ennegi kokku puutunud.
Töökeskkonnas esineb erinevaid tööga seotud stressoreid, mis vähendavad töötajatate heaolu ja efektiivsust. Nende ohjamiseks on võimalik rakendada sekkumistehnikaid, millest saab järgnevas artiklis ülevaate.
Harjumuse tekitamine võib tunduda raske ja pingutust nõudev, kuid harjumustel on üks hea omadus – kui tegevust on korratud muutub see automaatsemaks ja vähem pingutust nõudvaks.
Hetkel maailmas toimuv on nii mõnelegi meist toonud kaasa uudseid probleemolukordi ja pannud situatsioonidesse, milles ei oleks end eal suutnud ette kujutada. Kuigi inimeste probleemid võivad oma sisult ja vormilt suuresti erineda, järgib probleemide lahenduskäik tavaliselt üldist ja kindlat seaduspära. Probleemile esimese mõttesse tuleva- või kõige lihtsamini rakendatava lahenduse valik võib olla ahvatlev, kuid mille mõju võib osutuda ajutiseks või salakavalalt probleemi hoopis süvendavaks. Artikli lõpust leiad ka probleemilahenduse töölehe.
Sotsiaalministeerium avaldas 2019. aasta augustikuus “Töökeskkonna vaimse tervise analüüsi”. Analüüsi üheks oluliseks eesmärgiks oli toetada tööandjaid töötajate vaimsete häirete ennetamisel ja töökeskkonnas esinevate psühhosotsiaalsete riskide maandamisel. Siin blogipostituses teen analüüsist kokkuvõtte eelnimetatud eesmärkide valguses ning leian vastused järgmistele olulistele küsimustele: Miks on oluline töötajate vaimse tervise eest hoolt kanda? Mida saab tööandja selleks ära teha? Kuidas suurendada töötajate heaolu?
