Eesmärkide seadmine – mida silmas pidada?

Eesmärkide seadmine tähendab tegevust, mille käigus paneme enda jaoks paika tegevusplaani oma sihini jõudmiseks⁽¹⁾. See tähendab, et otsustame analüüsimise käigus, kuidas, mida ja millal teha, et meid saadaks edu. 

Laias laastus eristatakse kahte tüüpi eesmärke: lühi- ja pikaajalised⁽²⁾⁽³⁾. Juba nimetusest nähtub, et esimeste puhul on tegemist lühema ajavahemiku jooksul täitmist nõudvate tegemistega (näiteks on vaja ära vormistada mõni esitlus, registreeruda koolitusele vmt), viimaste puhul räägime aga suurema haardega eesmärkidest (nt oma äri alustamine, mõne oskuse selgekssaamine vmt). 

Lühiajalisi eesmärke on üldiselt hea mõte seada juhul, kui tegemist on rutiinsete või igavamat sorti ülesannetega, mis vajavad lihtsalt “ära tegemist”. Lühiajalised eesmärgid aitavad sel juhul säilitada huvi ja hoida motivatsiooni, kuna edenemist on pidevalt näha ja saab teha linnukesi täidetud eesmärkide kõrvale. Kui aga tegevused on juba iseenesest tähenduslikud, motiveerivad või näiteks loomingulised, võivad lühiajalised eesmärgid mõjuda aga hoopiski pärssivalt ja piiravalt. Sel juhul on mõistlik keskenduda pikaajaliste eesmärkide seadmisele, mis toetavad rohkem iseseisvat tegutsemist ega vaja pidevat järje hoidmist.

Ühel või teisel moel tegeleme me kõik pidevalt eesmärkide seadmisega – otsime tööd või uut elukohta, lahendame konflikte, anname uusaastalubadusi või kujundame mõnda harjumust. See tähendab, et  eesmärgistamist on võimalik praktiseerida igas eluvaldkonnas, olgu selleks siis karjäär, hobid, suhted või isiklik areng. Küll aga ei tähenda see sugugi, et oleme kõik eesmärkide seadmises tingimata väga efektiivsed või oskuslikud. Võib öelda, et efektiivne eesmärgistamine on omaette kunst – ja just selle protsessi uurimisega on tegelenud paljud teadlased.

Kuid miks on see teema siiski niivõrd oluline? Miks on tähtis arendada oma eesmärkide seadmise oskust? 

Lühidalt öeldes – see oskus on meile mitmes mõttes kasulik. Mida paremini oskame seada eesmärke, seda suurema tõenäosusega saadab meid edu – me tegutseme efektiivsemalt, oskame paremini planeerida ja näeme suurt pilti, kus ennast ja oma tegemisi positsioneerida⁽⁴⁾. Eesmärkide seadmine aitab püsida motiveerituna ja suurendada tööst haaratust, tegeleda enda jaoks oluliste teemadega ning elada edukat ja tähendusrikast elu⁽⁵⁾⁽⁶⁾⁽⁷⁾. On leitud, et oskuslik eesmärkide seadmine on seotud kõrgema enesehinnangu, iseseisvuse ja rahuloluga elus⁽⁸⁾⁽⁹⁾. Seega – hea eesmärkide seadmise oskus annab meile suuna, tööriistad ja motivatsiooni, mille abil tegutsema hakata, ning tagatipuks veel ka hea enesetunde, kui oma edusamme kõrvalt näeme. Samas on seos ka vastupidine: kehvem eesmärkide seadmise oskus võib viia motivatsiooni langemise, ärevuse ja läbipõlemiseni⁽¹º⁾. Just seepärast ongi oluline oma oskusi eesmärkide püstitamise valdkonnas lihvida ja täiendada.

Kuidas siis seada eesmärke, mille täitmine oleks realistlik ja mis aitaks ka motivatsiooni alal hoida?

Üks kõige populaarsemaid mudeleid, mille abil seada eesmärke, on nn SMART-mudel⁽¹¹⁾⁽¹²⁾. Seda saab kasutada nii isiklike kui ka grupile suunatud eesmärkide seadmisel. 

SMART-mudel koosneb viiest kriteeriumist, millele seatud eesmärk peab vastama. 

1. Konkreetne (Specific) – iga eesmärk peab olema sõnastatud võimalikult selgelt ja arusaadavalt. Üldsõnalised eesmärgid kipuvad laiali valguma ning nende täitmist on keeruline jälgida. Näiteks ei ole kuigi hea seada endale eesmärki stiilis “teen sporti” või “arenen tööalaselt”, vaid on hea täpsemalt määratleda, mida “sport” ja “tööalane areng” siinkohal tähendavad. Parem oleks öelda näiteks “tegelen ujumisega” või “osalen erialasel koolitusel”.
2. Mõõdetav (Measurable) – selleks, et mõista, kas eesmärgi poole püüdlemine on osutunud edukaks, peab oma edenemist olema millegagi kõrvutada. Seetõttu tuleks sõnastamisel panna paika midagi selgesti mõõdetavat – näiteks rahasumma, soovitud tegevuse sagedus vmt. Konkreetsed mõõdikud aitavad püsida motiveerituna ja jälgida oma arengut – aga ka mõista, millal on eesmärk saavutatud. Nii võib näiteks seada eesmärgiks tegeleda ujumisega kaks korda nädalas või osaleda kolmel erialasel koolitusel. 
3. Saavutatav (Attainable) – eesmärgi seadmisel on oluline silmas pidada, et seatud siht oleks realistlik. Vastasel juhul langeb motivatsioon millegi poole püüelda üpris kiiresti. Ühest küljest peab eesmärk olema objektiivses mõttes saavutatav: näiteks peab erialasele koolitusele minemiseks olemas olema koolituse pakkuja, sobiv aeg ja rahastus. Teisest küljest on oluline ka see, et eesmärgi saavutatavus oleks ka sulle endale usutav. Kui sa ise ei usu, et oled võimeline leidma aega ja jaksu ujumise ja erialaste koolituste jaoks, on ka seatav eesmärk suure tõenäosusega määratud läbikukkumisele.
4. Oluline (Relevant) – seatud eesmärk peaks olema inimese jaoks tähtis. See tähendab, et eesmärk peaks olema kooskõlas inimese väärtuste, huvide, unistuste ja soovidega. Just olulisuse kriteeriumil on suur motiveeriv jõud, mis aitab hoida üleval pühendumust ka siis, kui sihi suunas liikumine vahel raskeks muutub. Nii ei ole mõtet seada eesmärgiks ujumise harrastamist, kui ujumine tegelikult sugugi huvi ei paku, või erialaste koolituste läbimist, kui tegelikkuses soovid oma aega pühendada mõnele muule karjäärisuunale.
5. Ajaliselt määratletud (Timely) – seatud eesmärkide efektiivsemaks järgimiseks on mõistlik panna paika kuupäevad, mis ajaks eesmärk saavutatud saab. Ajaliselt on hea määratleda ka vahe-eesmärkide saavutamise hetked. Näiteks võib otsustada, et kolm erialast koolitust saavad läbitud ühe aasta jooksul, kusjuures ühest võetakse osa kevadel, ühest sügisel ja ühest talvel. Ujumise näite puhul oleks hea panna paika kindlad päevad, millal treeninguga tegeleda.

Seega, kehvasti sõnastatud eesmärk võib kõlada umbes selliselt:

“Hakkan trenni tegema.”

“Arendan end tööalaselt.”

“Olen rohkem perega koos.”

SMART-mudeli põhjal sõnastatud eesmärk kõlab aga umbes nii:

“Käin kaks korda nädalas (esmaspäeviti ja reedeti kell 18) jooksmas.”

“Osalen aasta jooksul kolmel erialasel koolitusel – mais, oktoobris ja märtsis.”

“Veedan iga pühapäeva hommiku oma lastega lauamänge mängides ja pannkooke süües.”

Kui eesmärgid on seatud ja nende poole liikumisega ots lahti tehtud, ei lõpe teekond veel aga sellega ära. Oluline on eesmärkide täitmist jälgida ja vajadusel neid ka kohandada, muuta, täiendada. Seetõttu on SMART-mudelit edasi arendatud ja loodud nn SMARTER-mudel⁽¹³⁾⁽¹⁴⁾, mille viimased kaks tähte aitavad eesmärke vastavalt vajadusele ümber teha ja tagada pikaajalisemat edu. Eesmärkide poole püüdlemisel on niisiis oluline jooksvalt jälgida veel kahte asja:

1. Hindamine (Evaluating) – lähtuvalt seatud eesmärgist, selle mõõdetavusest ja ajalisest raamistikust on võimalik jooksvalt hinnata, kas eesmärgi täitmine läheb plaanikohaselt ning kas algsed kavatsused on olnud piisavalt realistlikud. Võimalik, et algsed eesmärgid on olnud liiga keerulised ja saavutamatud, vajaksid paremat sõnastust või on hoopistükkis liiga lihtsad. Hindamise faas aitab saada paremat ettekujutust praegusest seisust ja sellest, kuidas võiks edasi liikuda.

Kohandamine (Revising) – lähtuvalt hindamise faasis tehtud järeldustest on võimalik oma eesmärke sobivamaks kohandada – näiteks täpsustada sõnastust, seada uued mõõdikud, muuta ajalist raamistikku vmt. Nii toimub protsess, mille käigus saavad üles seatud järjest realistlikumad, edukamad ja motiveerivamad eesmärgid. Just hindamise ja kohandamise faasid aitavad analüüsida oma senist käekäiku ja muutuda eesmärgistamise valdkonnas järjest oskuslikumaks.

Kui artikkel oli sulle kasulik, siis kliki „Meeldib”, ja kui see võiks ka sinu sõpradele huvitav olla, siis kliki „Jaga”. Aitäh!