100%
Eesmärkide seadmine aitab anda meie tegevusele suunda ja tähendust. Ometigi võib soovitud tulemuseni jõudmine olla keeruline. Kuidas seada eesmärke nii, et need motiveeriksid meid ja tagaksid edu?
eesmärkide seadmine
Anastassia Heinvere

Anastassia Heinvere

Eesmärkide seadmine – mida silmas pidada?

Eesmärkide seadmine tähendab tegevust, mille käigus paneme enda jaoks paika tegevusplaani oma sihini jõudmiseks⁽¹⁾. See tähendab, et otsustame analüüsimise käigus, kuidas, mida ja millal teha, et meid saadaks edu. 

Laias laastus eristatakse kahte tüüpi eesmärke: lühi- ja pikaajalised⁽²⁾⁽³⁾. Juba nimetusest nähtub, et esimeste puhul on tegemist lühema ajavahemiku jooksul täitmist nõudvate tegemistega (näiteks on vaja ära vormistada mõni esitlus, registreeruda koolitusele vmt), viimaste puhul räägime aga suurema haardega eesmärkidest (nt oma äri alustamine, mõne oskuse selgekssaamine vmt). 

Lühiajalisi eesmärke on üldiselt hea mõte seada juhul, kui tegemist on rutiinsete või igavamat sorti ülesannetega, mis vajavad lihtsalt “ära tegemist”. Lühiajalised eesmärgid aitavad sel juhul säilitada huvi ja hoida motivatsiooni, kuna edenemist on pidevalt näha ja saab teha linnukesi täidetud eesmärkide kõrvale. Kui aga tegevused on juba iseenesest tähenduslikud, motiveerivad või näiteks loomingulised, võivad lühiajalised eesmärgid mõjuda aga hoopiski pärssivalt ja piiravalt. Sel juhul on mõistlik keskenduda pikaajaliste eesmärkide seadmisele, mis toetavad rohkem iseseisvat tegutsemist ega vaja pidevat järje hoidmist.

Ühel või teisel moel tegeleme me kõik pidevalt eesmärkide seadmisega – otsime tööd või uut elukohta, lahendame konflikte, anname uusaastalubadusi või kujundame mõnda harjumust. See tähendab, et  eesmärgistamist on võimalik praktiseerida igas eluvaldkonnas, olgu selleks siis karjäär, hobid, suhted või isiklik areng. Küll aga ei tähenda see sugugi, et oleme kõik eesmärkide seadmises tingimata väga efektiivsed või oskuslikud. Võib öelda, et efektiivne eesmärgistamine on omaette kunst – ja just selle protsessi uurimisega on tegelenud paljud teadlased.

Kuid miks on see teema siiski niivõrd oluline? Miks on tähtis arendada oma eesmärkide seadmise oskust? 

Lühidalt öeldes – see oskus on meile mitmes mõttes kasulik. Mida paremini oskame seada eesmärke, seda suurema tõenäosusega saadab meid edu – me tegutseme efektiivsemalt, oskame paremini planeerida ja näeme suurt pilti, kus ennast ja oma tegemisi positsioneerida⁽⁴⁾. Eesmärkide seadmine aitab püsida motiveerituna ja suurendada tööst haaratust, tegeleda enda jaoks oluliste teemadega ning elada edukat ja tähendusrikast elu⁽⁵⁾⁽⁶⁾⁽⁷⁾. On leitud, et oskuslik eesmärkide seadmine on seotud kõrgema enesehinnangu, iseseisvuse ja rahuloluga elus⁽⁸⁾⁽⁹⁾. Seega – hea eesmärkide seadmise oskus annab meile suuna, tööriistad ja motivatsiooni, mille abil tegutsema hakata, ning tagatipuks veel ka hea enesetunde, kui oma edusamme kõrvalt näeme. Samas on seos ka vastupidine: kehvem eesmärkide seadmise oskus võib viia motivatsiooni langemise, ärevuse ja läbipõlemiseni¹º⁾. Just seepärast ongi oluline oma oskusi eesmärkide püstitamise valdkonnas lihvida ja täiendada.

Kuidas siis seada eesmärke, mille täitmine oleks realistlik ja mis aitaks ka motivatsiooni alal hoida?

Üks kõige populaarsemaid mudeleid, mille abil seada eesmärke, on nn SMART-mudel⁽¹¹⁾⁽¹²⁾. Seda saab kasutada nii isiklike kui ka grupile suunatud eesmärkide seadmisel. 

SMART-mudel koosneb viiest kriteeriumist, millele seatud eesmärk peab vastama. 

  1. Konkreetne (Specific) – iga eesmärk peab olema sõnastatud võimalikult selgelt ja arusaadavalt. Üldsõnalised eesmärgid kipuvad laiali valguma ning nende täitmist on keeruline jälgida. Näiteks ei ole kuigi hea seada endale eesmärki stiilis “teen sporti” või “arenen tööalaselt”, vaid on hea täpsemalt määratleda, mida “sport” ja “tööalane areng” siinkohal tähendavad. Parem oleks öelda näiteks “tegelen ujumisega” või “osalen erialasel koolitusel”.
  2. Mõõdetav (Measurable) – selleks, et mõista, kas eesmärgi poole püüdlemine on osutunud edukaks, peab oma edenemist olema millegagi kõrvutada. Seetõttu tuleks sõnastamisel panna paika midagi selgesti mõõdetavat – näiteks rahasumma, soovitud tegevuse sagedus vmt. Konkreetsed mõõdikud aitavad püsida motiveerituna ja jälgida oma arengut – aga ka mõista, millal on eesmärk saavutatud. Nii võib näiteks seada eesmärgiks tegeleda ujumisega kaks korda nädalas või osaleda kolmel erialasel koolitusel. 
  3. Saavutatav (Attainable) – eesmärgi seadmisel on oluline silmas pidada, et seatud siht oleks realistlik. Vastasel juhul langeb motivatsioon millegi poole püüelda üpris kiiresti. Ühest küljest peab eesmärk olema objektiivses mõttes saavutatav: näiteks peab erialasele koolitusele minemiseks olemas olema koolituse pakkuja, sobiv aeg ja rahastus. Teisest küljest on oluline ka see, et eesmärgi saavutatavus oleks ka sulle endale usutav. Kui sa ise ei usu, et oled võimeline leidma aega ja jaksu ujumise ja erialaste koolituste jaoks, on ka seatav eesmärk suure tõenäosusega määratud läbikukkumisele.
  4. Oluline (Relevant) – seatud eesmärk peaks olema inimese jaoks tähtis. See tähendab, et eesmärk peaks olema kooskõlas inimese väärtuste, huvide, unistuste ja soovidega. Just olulisuse kriteeriumil on suur motiveeriv jõud, mis aitab hoida üleval pühendumust ka siis, kui sihi suunas liikumine vahel raskeks muutub. Nii ei ole mõtet seada eesmärgiks ujumise harrastamist, kui ujumine tegelikult sugugi huvi ei paku, või erialaste koolituste läbimist, kui tegelikkuses soovid oma aega pühendada mõnele muule karjäärisuunale.
  5. Ajaliselt määratletud (Timely) – seatud eesmärkide efektiivsemaks järgimiseks on mõistlik panna paika kuupäevad, mis ajaks eesmärk saavutatud saab. Ajaliselt on hea määratleda ka vahe-eesmärkide saavutamise hetked. Näiteks võib otsustada, et kolm erialast koolitust saavad läbitud ühe aasta jooksul, kusjuures ühest võetakse osa kevadel, ühest sügisel ja ühest talvel. Ujumise näite puhul oleks hea panna paika kindlad päevad, millal treeninguga tegeleda.

Seega, kehvasti sõnastatud eesmärk võib kõlada umbes selliselt:

“Hakkan trenni tegema.”

“Arendan end tööalaselt.”

“Olen rohkem perega koos.”

SMART-mudeli põhjal sõnastatud eesmärk kõlab aga umbes nii:

“Käin kaks korda nädalas (esmaspäeviti ja reedeti kell 18) jooksmas.”

“Osalen aasta jooksul kolmel erialasel koolitusel – mais, oktoobris ja märtsis.”

“Veedan iga pühapäeva hommiku oma lastega lauamänge mängides ja pannkooke süües.”

Kui eesmärgid on seatud ja nende poole liikumisega ots lahti tehtud, ei lõpe teekond veel aga sellega ära. Oluline on eesmärkide täitmist jälgida ja vajadusel neid ka kohandada, muuta, täiendada. Seetõttu on SMART-mudelit edasi arendatud ja loodud nn SMARTER-mudel⁽¹³⁾⁽¹⁴⁾, mille viimased kaks tähte aitavad eesmärke vastavalt vajadusele ümber teha ja tagada pikaajalisemat edu. Eesmärkide poole püüdlemisel on niisiis oluline jooksvalt jälgida veel kahte asja:

  1. Hindamine (Evaluating) – lähtuvalt seatud eesmärgist, selle mõõdetavusest ja ajalisest raamistikust on võimalik jooksvalt hinnata, kas eesmärgi täitmine läheb plaanikohaselt ning kas algsed kavatsused on olnud piisavalt realistlikud. Võimalik, et algsed eesmärgid on olnud liiga keerulised ja saavutamatud, vajaksid paremat sõnastust või on hoopistükkis liiga lihtsad. Hindamise faas aitab saada paremat ettekujutust praegusest seisust ja sellest, kuidas võiks edasi liikuda.

Kohandamine (Revising) – lähtuvalt hindamise faasis tehtud järeldustest on võimalik oma eesmärke sobivamaks kohandada – näiteks täpsustada sõnastust, seada uued mõõdikud, muuta ajalist raamistikku vmt. Nii toimub protsess, mille käigus saavad üles seatud järjest realistlikumad, edukamad ja motiveerivamad eesmärgid. Just hindamise ja kohandamise faasid aitavad analüüsida oma senist käekäiku ja muutuda eesmärgistamise valdkonnas järjest oskuslikumaks.

Kui artikkel oli sulle kasulik, siis kliki „Meeldib”, ja kui see võiks ka sinu sõpradele huvitav olla, siis kliki „Jaga”. Aitäh!

Jaga seda postitust:

Share on facebook
Share on twitter
Share on linkedin

Kommentaarid

Kuidas digiväsimusega toime tulla?

Digiväsimus on emotsionaalne ja füüsiline väsimus, mille toob endaga kaasa pidev nutiseadmete kasutamine⁽¹⁾⁽²⁾. Kuigi nutiseadmete laialdane kasutamine on olnud juba mõnda aega levinud, kasvas see...

Loe edasi »

Kuidas ennast motiveerida?

Motivatsiooni kadumine või puudumine võib olla frustreeriv ja väsitav kogemus. Selle hoidmine keerulistel aegadel võib tunduda suisa saavutamatu eesmärk. Siiski on see võimalik....

Loe edasi »

Kuidas töötajana tööst haaratust suurendada?

Tööst haaratus mängib olulist rolli selles, et töötaja oleks motiveeritud ja pühendunud. Pea keegi meist ei suuda olla püsivalt motiveeritud – kuid kui tunda võimalusi, kuidas iseenda tööst haaratust suurendada, on lihtsam ennetada ja leevendada olukordi, kus tööle minemine ei tundu nii tähenduslik ja kaasahaarav. Just sellega aitamegi käesolevas artiklis lähemalt tegeleda....

Loe edasi »

Tööst haaratuse suurendamine organisatsioonis

Kõrge tööst haaratusega inimese jaoks seostuvad oma töökoha ja igapäevase tegutsemisega sellised märksõnad nagu pühendumus, entusiasm, süvenemine ja energia. Kuid mida tööst haaratus õigupoolest tähendab ja kuidas seda nähtust oma organisatsioonis kultiveerida?...

Loe edasi »

5 praktilist lõõgastustehnikat

Me kõik oleme vahel stressis ja pinges – mõnikord ka ise sellest endale aru andmata. Tähelepanuta jäänud pingetunne võib märkamatult kuhjuda ja viia läbipõlemiseni. Üks hea viis seda ennetada on aegsasti lõõgastumistehnikaid õppida ja neid regulaarselt praktiseerida. Annamegi mõnest sellisest võttest siinses artiklis ülevaate....

Loe edasi »

Väärtused: töökollektiivi edu alustalad

Ausus, õiglus, õnn, koostöö, areng… Need on vaid mõned paljudest märksõnadest, mis seostuvad väärtuste mõistega. Just väärtused on need mõjurid, mis suuresti meie käitumist ja püüdlusi suunavad – vahel ei pruugi me seda endale aga isegi teadvustada. Mida väärtused endast siiski kujutavad ja kuidas neid enda kasuks tööle panna? Miks on need olulised töökollektiivi seisukohalt? Uurime seda teemat käesolevas artiklis veidi lähemalt....

Loe edasi »

Halva uudise lugemine rikub tuju ka järgmisel päeval

Inimene on evolutsiooni tulemusel arenenud reageerima tugevamalt negatiivsele infole ehk ohule. Arvestades, et paljude negatiivsete uudiste teadmine ei muuda meie elu aga kuidagi, tasuks enne sensatsiooniliselt kõlaval pealkirjal klõpsamist mõelda, ega me sellega endale hoopis karuteenet tee....

Loe edasi »

Läbipõlemine – kuidas ära tunda läbipõlenud töötajat?

“Ma olen ületöötanud, ülekoormatud ja iga päevaga järjest enam masendunud. Olen kaotanud igasuguse motivatsiooni tööd teha! Vahel mõtlen, et võiks kõigele käega lüüa ja ameti lihtsalt maha panna.” Suure tõenäosusega oled sarnaseid mõtteid kuulnud mõne oma sõbra, töötaja või kolleegi suust. Võib-olla oled kunagi ka ise end mõnelt sääraselt väljaütlemiselt tabanud. See tähendab, et oled arvatavasti läbipõlemise teemaga juba ennegi kokku puutunud....

Loe edasi »

Kuidas vähendada töötajates tööstressi?

Töökeskkonnas esineb erinevaid tööga seotud stressoreid, mis vähendavad töötajatate heaolu ja efektiivsust. Nende ohjamiseks on võimalik rakendada sekkumistehnikaid, millest saab järgnevas artiklis ülevaate....

Loe edasi »

Halvad uudised tekitavad stressi ja teevad õnnetuks

Evolutsioon on häälestanud meie psüühika ohtude suhtes valvas olema. Moodsas maailmas on uudised üks oluline allikas, kust leida võimalike ohtude kohta infot. Eelsoodumus ohte märgata on üks põhjus, miks negatiivsed uudised meie tähelepanu haaravad. See omakorda aitab mõista, miks meediaväljaanded negatiivseid uudiseid meelsasti pakuvad....

Loe edasi »

Probleemilahendus kui stressi leevenduse tehnika

Hetkel maailmas toimuv on nii mõnelegi meist toonud kaasa uudseid probleemolukordi ja pannud situatsioonidesse, milles ei oleks end eal suutnud ette kujutada. Kuigi inimeste probleemid võivad oma sisult ja vormilt suuresti erineda, järgib probleemide lahenduskäik tavaliselt üldist ja kindlat seaduspära. Probleemile esimese mõttesse tuleva- või kõige lihtsamini rakendatava lahenduse valik võib olla ahvatlev, kuid mille mõju võib osutuda ajutiseks või salakavalalt probleemi hoopis süvendavaks. Artikli lõpust leiad ka probleemilahenduse töölehe. ...

Loe edasi »

Kuidas saab tööandja maandada töötajate vaimse tervise probleeme ning tagada töötajate heaolu?

Sotsiaalministeerium avaldas 2019. aasta augustikuus “Töökeskkonna vaimse tervise analüüsi”. Analüüsi üheks oluliseks eesmärgiks oli toetada tööandjaid töötajate vaimsete häirete ennetamisel ja töökeskkonnas esinevate psühhosotsiaalsete riskide maandamisel. Siin blogipostituses teen analüüsist kokkuvõtte eelnimetatud eesmärkide valguses ning leian vastused järgmistele olulistele küsimustele: Miks on oluline töötajate vaimse tervise eest hoolt kanda? Mida saab tööandja selleks ära teha? Kuidas suurendada töötajate heaolu?...

Loe edasi »

 

Tutvu motivatsiooni veebikoolitustega