100%
Motivatsiooni kadumine või puudumine võib olla frustreeriv ja väsitav kogemus. Selle hoidmine keerulistel aegadel võib tunduda suisa saavutamatu eesmärk. Siiski on see võimalik.
kuidas ennast motiveerida
Anastassia Heinvere

Anastassia Heinvere

Kuidas ennast keerulisel ajal motiveerida?

Motivatsioon on edasiviiv jõud, mis paneb meid oma eesmärkide nimel tegutsema – näiteks rahuldama oma vajadusi, otsima eneseteostust ja täitma vajalikke ülesandeid-kohustusi⁽¹⁾⁽²⁾. Kuigi oma loomu poolest on tegu üpriski lainetava nähtusega – vahel oleme äärmiselt motiveeritud ja innukad, teinekord aga jällegi ei jaksa ühelegi meilile vastata -, on siiski võimalik igaühel hoolitseda selle eest, et oma motivatsiooni toetada ja kasvatada.

On leitud, et motiveeritud inimesed on eluga rohkem rahul ja kogevad suuremat haaratust oma tööst ⁽³⁾⁽⁴⁾⁽⁵⁾⁽⁶⁾. Kõrge motivatsioon kaitseb ka läbipõlemise ja stressi eest⁽⁷⁾⁽⁸⁾. Kõlab ju igati hästi, kuid kuidas sellise seisundini jõuda? Esmalt tuleb lähemalt mõista, mida motivatsioon endast üleüldse kujutab. Kui oleme lähemalt tuttavad sellega, mis nähtus motivatsioon on ning mis komponentidest see koosneb, oskame ka ise ennast paremini motiveerida. Märkame, mis meid innustab, mis aga meie tegutsemist pärsib. Oskame luua endale motiveerivat keskkonda ja hoolitseda selle eest, et saavutaksime soovitud eesmärgid. Teisisõnu oskame motivatsiooni enda kasuks tööle panna, tundes end seejuures tegusa ja rahulolevana. 

Kuigi igaühe jaoks võivad motiveerivateks teguriteks osutuda erinevad asjad, on siiski leitud mõningaid üldisi põhitõdesid, millega on hea enda puhul arvestada. Näiteks eristatakse inimeste puhul sisemist ja välist motivatsiooni⁽⁹⁾⁽¹º⁾. Sisemine motivatsioon on omadus või oskus olla haaratud ja huvitatud käesolevast tegevusest, soov arendada oma võimeid ja püüelda uute väljakutsete poole. Tegevus, millele hetkel pühendutakse, on iseenest rahuldustpakkuv ja toob inimese jaoks endaga kaasa positiivseid emotsioone. Võib öelda, et sisemine motivatsioon sõltub suuresti inimese enda meelestatusest ja huvist selle vastu, mida ta parasjagu teeb. Väline motivatsioon tuleneb aga seevastu, nagu nimigi ütleb, välisest keskkonnast. Seda võivad tekitada näiteks kaaslaste kiidusõnad, rahaline preemia ja tänuavaldused, aga ka soov vältida kriitikat või karistust, tähtajad ja sotsiaalne surve. Sealjuures ei pruugi tegevus ise inimesele pakkuda ei otsest huvi ega rahuldust; välise motivatsiooni mõjul viiakse see aga sellegipoolest lõpule.Kuidas tõsta oma sisemist motivatsiooni? Laias laastus on oluline, et oleksid rahuldatud kolm psühholoogilist põhivajadust: vajadus autonoomia, seotuse ja kompetentsuse järele⁽⁹⁾⁽¹¹⁾. Vajadus autonoomia järele tähendab, et soovime inimestena tunda end iseseisvana ja langetada oma otsuseid ise, vabatahtlikult. Seotuse vajadus viitab sellele, et soovime tunda, et meil on lähedasi inimesi, et me kuulume kuhugi ning et meid väärtustatakse. Vajadus kompetentsuse järele tähendab, et soovime end tunda pädevate inimestena, kes tulevad erinevates olukordades edukalt toime. Võti sisemise motivatsiooni juurde seisnebki nende kolme põhivajaduse eest hoolitsemises.

Kuidas rahuldada vajadust autonoomia järele?⁽¹²⁾⁽¹³⁾⁽¹⁴⁾

  • Praktiseeri töö kohandamist. Töö kohandamine tähendab oma tööülesannete ja -keskkonna kujundamist selliselt, et see vastaks võimalikult suurel määral inimese enda vajadustele, oskustele ja huvidele. Nii on näiteks võimalik võtta endale sobiva raskusastmega ülesandeid, otsida endale uusi väljakutseid, õppida juurde uusi oskusi või võimalusel kohandada oma töögraafikut. Töö kohandamine võib mõjuda inimesele jõustavalt ja võimendada tunnet, et tal on kontroll oma elu ja töö üle.
  • Sea eesmärke ja unista. Iseendale eesmärkide seadmine võimaldab liikuda suunas, mida inimene ise peab oluliseks ja rahuldustpakkuvaks. On lihtne võtta omaks ja jahtida eesmärke, mida seatakse näiteks ülemuse või kollektiivi poolt tööl, pere või ühiskonna poolt suhetes ja enesearengus või õpetajate poolt koolis. Millised on aga Sinu enda isiklikud ootused, soovid, eesmärgid ja unistused oma elutee osas? Kuidas oleks neid võimalik praeguse elukorraldusega ühildada? Kuidas oleks võimalik oma elu kohandada selliselt, et saaksid oma isiklike eesmärkide ja unistuste poole püüelda? Näiteks võid endale teha nn unistuste tahvli (vision boardi), kuhu koondad inspireerivad mõtted, fotod ja muu olulise, mis aitavad Sul oma unistusi ja eesmärke meeles pidada. Samuti võid teha näiteks iga nädala, kuu või kvartali tagant refleksiooni, mille käigus analüüsid sügavamalt seda, kui rahul oled oma saavutuste, valikute ja enesetundega.
  • Lähtu otsuste langetamisel oma väärtustest. Kui oled kontaktis oma väärtustega, on lihtsam võtta vastu otsuseid, mis on nendega kooskõlas – eriti juhul, kui tegemist on mõne keerulise dilemmaga. Oma väärtustest lähtuvalt on võimalik seada enda jaoks olulisi eesmärke, käituda oma südametunnistuse kohaselt ning liikuda oma elus just sellises suunas, mis on meie sügavamate uskumuste ja vajadustega kooskõlas. Näiteks võime oma väärtustest lähtuvalt planeerida oma karjääri ja vastu võtta tööülesandeid ja -pakkumisi, luua endale sobivaid tähenduslikke suhteid ja viia oma ellu sisse muutusi, mida ka ise sisimas oluliseks peame. Kui hindame näiteks iseseisvust ja autonoomiat, on loomulik, et tunneme end motiveeritumalt töökohal, kus meil on võimalik olla osa otsustusprotsessidest ja reguleerida näiteks omaenda töögraafikut. 

Kuidas rahuldada vajadust seotuse järele?⁽¹²⁾⁽¹³⁾⁽¹⁴⁾

    • Ole ühenduses oma lähedastega. Kõige lihtsam viis tunda, et kuulume kuhugi, kus meid hinnatakse ja mõistetakse, on hoida ja hoolitseda oma olemasolevate lähedaste suhete eest. On tähtis leida sõprade, sugulaste ja mõttekaaslaste jaoks aega ühisteks ettevõtmisteks ja aruteludeks. Jaga oma lähedastega nii oma õnnestumisi kui ka raskusi – sel moel lood sügavamaid suhteid, leiad mõistmist ja toetust ning hoolitsed ka oma seotuse vajaduse eest. Raske on olla motiveeritud, kui puudub tunne, et saad vajadusel oma muremõtteid kellegagi jagada või et Sinu saavutused lähevad kellelegi korda.
  • Leia enda ümber inimesi, kellel on sarnased huvid ja eesmärgid. Kõigil inimestel on huvisid, hobisid ja eesmärke, millega tegelemine on tähtis ja rahuldustpakkuv. Samas ei pruugi lähedaste seas leiduda kedagi, kes neid huvisid ja püüdlusi jagaks. Endale sarnaste inimeste leidmine aitab huvidega tegelemist toetada ja teha lihtsamaks eesmärkide poole püüdlemise. Nii võib näiteks liituda mõne aiandushuviliste mõttekaaslaste grupiga Facebookis või mõnes foorumis, korraldada kirjanduse teemalisi aruteluõhtuid või võtta koos harrastussportlaste tugigrupiga ette ühiseid väljakutseid, mille poole pürgida. Sel moel saame tegelikult toetada nii oma sisemist kui ka välist motivatsiooni.
  • Leia endale inspireerivaid eeskujusid. Eeskujude olemasolu aitab meil tunda, et keegi on meiega ühtemoodi – peab oluliseks sarnaseid asju, elab läbi sarnaseid kogemusi. Rasketel hetkedel võib see olla oluliseks toeks, kui meil on keegi, kes meid inspireerib ja motiveerib. Eeskujuks võib olla näiteks mõni valdkonna kuulsus või tipptegija, aga ka mõni südamelähedane põhikooli õpetaja, sugulane või sõber.

Loo tähendust. Motivatsiooni on palju kergem leida juhul, kui näeme oma tegevustes enda jaoks olulist tähendust. Näiteks võime oma ametis näha tähendust seeläbi, et oleme toeks teistele inimestele või arendame pidevalt oma oskusi. Tähendusrikas võib olla ka see, kui näeme oma tegevust osana suuremast pildist ning usume, et see, mida me teeme, loob mingisugust väärtust.

Kuidas rahuldada vajadust kompetentsuse järele?⁽¹²⁾⁽¹³⁾⁽¹⁴⁾

  • Suurenda nende tegevuste osakaalu, mis tekitavad hoo seisundit (flow). Hoo seisundiks nimetatakse sellist olukorda, kus inimese oskused on vastavuses käesoleva tegevuse raskusastmega. Sel juhul tundub eesolev tegevus huvipakkuv, parajalt väljakutsuv ja motiveeriv. Kui tegevus on liialt lihtne, tekib inimeses igavus ja tüdimus; liiga keeruline ülesanne soodustab aga väsimuse ja läbipõlemise tekkimist. Seetõttu on motivatsiooni hoidmiseks tähtis osata endale valida optimaalse raskusastmega ülesandeid ja tegevusi, mis toetaksid hoo seisundis viibimist. Näiteks võib hoo seisundi soodustamiseks kohandada käesolevad tegevused lihtsamaks või keerukamaks, seada endale saavutatavaid vahe-eesmärke või lihtsalt tegeleda tihedamini sellega, mis meid hoo seisundisse viib.
  • Leia oma tugevused ja nõrkused. Oma tugevustest ja nõrkustest teadlik olemine aitab luua realistlikumat pilti oma kompetentsidest. Tänu sellele oskame ennast vajalikus suunas arendada, aga ka tunnustada ennast juba olemasolevate pädevuste ja tugevuste eest. Näiteks võid koostada nimekirja oma tugevustest, mõelda oma edukogemustele ja õnnestumistele või tuletada meelde olukordi, kus oled tundnud end ebapädevana – mis tollal puudu jäi? Lisaks võib siinkohal olla suureks toeks ka tagasiside küsimine oma töökaaslastelt, sõpradelt või perelt, kes võivad samuti välja tuua olulisi punkte, millele Sa ise võib-olla pole tähelepanu osanud pöörata.
  • Keskendu enesearengule. Kompetentsuse tunde kasvatamiseks on igati mõistlik tegeleda ka oma oskuste arendamise ja uute teadmiste omandamisega. Kui tunned end mõnes valdkonnas ebakindlalt, on hea mõte otsida endale sobivaid koolitusi, kursusi, materjale ja muud, mis võib aidata kaasa Sinu arengule. Abi võib olla ka psühholoogi või muu spetsialisti poole pöördumisest, kui soovid arendada oma oskusi näiteks suhete, emotsioonide ja stressiga toimetuleku või eneseanalüüsi valdkonnas.

Kuidas suurendada oma välist motivatsiooni?⁽²⁾⁽¹⁵⁾

    • Premeeri ennast – ka väiksemate sammude ja saavutuste eest. Püsiva motivatsiooni hoidmine võib olla keerukas, kui me vahepeal ennast tehtud töö eest ei tunnusta. Seetõttu on oluline, et määraksime iseendale erinevaid preemiaid, vastavalt saavutuste suurusele. Näiteks võime endale öelda, et projekti esitamise järel tellime endale oma lemmiktoidu ning võtame ühe sooja vanni. Abiks on ka vahe-eesmärkide saavutamise premeerimine – näiteks iga lehekülg, mille projekti kirjutame, võib olla väärt väikest sirutuspausi jalutuskäigu näol või kosutust lemmiktee näol.
    • Planeeri ja sea endale tähtaegu. Motivatsioon on lihtne kaduma juhul, kui meie tegevusplaan on umbmäärane, kindlaid tähtaegu ei ole ning eesmärgid on sõnastatud liiga üldiselt. Näiteks on väga keeruline olla motiveeritud tegelema spordiga, kui meie eesmärk kõlab umbes selliselt: “Tahan rohkem spordiga tegeleda”. Sellise sõnastuse puhul on lihtne tegutsemist pidevalt edasi lükata. Lisaks ei ole selge, mida tähendab sõna “rohkem” – mille järgi on võimalik aru saada, et eesmärk on saavutatud? Ebaselgete eesmärkide ja plaanide puhul ei koge inimene eduelamusi, kuna ta ei tea, millega ta ennast võrdleb – kas kord kuus trenni jõudmine on kiiduväärt või hoopiski väga madal sooritus? Motivatsiooni suurendamiseks on mõistlik seada endale konkreetseid eesmärke ja plaane, näiteks: “Tegelen spordiga 2 korda nädalas, teisipäeviti ja reedeti kohe pärast ärkamist.” Sarnane põhimõte kehtib ka ühekordsete ülesannete ja kohustuste puhul – kui tahame näiteks teha kuuris suurt kevadpuhastust, võiks seada kindla tähtaja, milleks see peab tehtud saama – sel moel on koristuspäeva palju keerulisem edasi lükata ning tekib kohusetunne ülesande täitmise ees. 
  • Loo endale soosiv keskkond. Lisaks eesmärkide seadmisele ja plaanide tegemisele on tähtis luua endale ka selline keskkond, mis aitab kaasa nende teostamisele. Näiteks on väga keeruline leida motivatsiooni teha kodus trenni juhul, kui meil pole selleks sobivaid abivahendeid või kui oleme harjunud hommikuti hoopis pikemalt sotsiaalmeedias ringi vaatama. Nii oleks näiteks mõistlik oma nutivahendid juba õhtul teise tuppa jätta, et hommikul trennitegemise asemel käsi kohe sotsiaalmeedia järele ei sirutuks, ning muretseda endale sobivad abivahendid, mis spordiga tegelemise mõnusaks ja meeldivaks teevad.
  • Anna oma eesmärkidest teada ka teistele. On leitud, et suurema tõenäosusega peame kinni oma lubadustest ja eesmärkidest juhul, kui keegi meie tutvusringkonnast on neist samuti teadlik. Tänu sellele tekib meil nn sotsiaalne vastutus täita endale seatud eesmärkidest – palju keerulisem on end õigustada ja oma lubadustest taganeda juhul, kui pelgame teiste inimeste reaktsiooni loobumisele ja tegematajätmisele.

Kui artikkel oli sulle kasulik, siis kliki „Meeldib”, ja kui see võiks ka sinu sõpradele huvitav olla, siis kliki „Jaga”. Aitäh!

Jaga seda postitust:

Share on facebook
Share on twitter
Share on linkedin

Kommentaarid

Kuidas digiväsimusega toime tulla?

Digiväsimus on emotsionaalne ja füüsiline väsimus, mille toob endaga kaasa pidev nutiseadmete kasutamine⁽¹⁾⁽²⁾. Kuigi nutiseadmete laialdane kasutamine on olnud juba mõnda aega levinud, kasvas see...

Loe edasi »

Kuidas töötajana tööst haaratust suurendada?

Tööst haaratus mängib olulist rolli selles, et töötaja oleks motiveeritud ja pühendunud. Pea keegi meist ei suuda olla püsivalt motiveeritud – kuid kui tunda võimalusi, kuidas iseenda tööst haaratust suurendada, on lihtsam ennetada ja leevendada olukordi, kus tööle minemine ei tundu nii tähenduslik ja kaasahaarav. Just sellega aitamegi käesolevas artiklis lähemalt tegeleda....

Loe edasi »

Tööst haaratuse suurendamine organisatsioonis

Kõrge tööst haaratusega inimese jaoks seostuvad oma töökoha ja igapäevase tegutsemisega sellised märksõnad nagu pühendumus, entusiasm, süvenemine ja energia. Kuid mida tööst haaratus õigupoolest tähendab ja kuidas seda nähtust oma organisatsioonis kultiveerida?...

Loe edasi »

5 praktilist lõõgastustehnikat

Me kõik oleme vahel stressis ja pinges – mõnikord ka ise sellest endale aru andmata. Tähelepanuta jäänud pingetunne võib märkamatult kuhjuda ja viia läbipõlemiseni. Üks hea viis seda ennetada on aegsasti lõõgastumistehnikaid õppida ja neid regulaarselt praktiseerida. Annamegi mõnest sellisest võttest siinses artiklis ülevaate....

Loe edasi »

Väärtused: töökollektiivi edu alustalad

Ausus, õiglus, õnn, koostöö, areng… Need on vaid mõned paljudest märksõnadest, mis seostuvad väärtuste mõistega. Just väärtused on need mõjurid, mis suuresti meie käitumist ja püüdlusi suunavad – vahel ei pruugi me seda endale aga isegi teadvustada. Mida väärtused endast siiski kujutavad ja kuidas neid enda kasuks tööle panna? Miks on need olulised töökollektiivi seisukohalt? Uurime seda teemat käesolevas artiklis veidi lähemalt....

Loe edasi »

Halva uudise lugemine rikub tuju ka järgmisel päeval

Inimene on evolutsiooni tulemusel arenenud reageerima tugevamalt negatiivsele infole ehk ohule. Arvestades, et paljude negatiivsete uudiste teadmine ei muuda meie elu aga kuidagi, tasuks enne sensatsiooniliselt kõlaval pealkirjal klõpsamist mõelda, ega me sellega endale hoopis karuteenet tee....

Loe edasi »

Läbipõlemine – kuidas ära tunda läbipõlenud töötajat?

“Ma olen ületöötanud, ülekoormatud ja iga päevaga järjest enam masendunud. Olen kaotanud igasuguse motivatsiooni tööd teha! Vahel mõtlen, et võiks kõigele käega lüüa ja ameti lihtsalt maha panna.” Suure tõenäosusega oled sarnaseid mõtteid kuulnud mõne oma sõbra, töötaja või kolleegi suust. Võib-olla oled kunagi ka ise end mõnelt sääraselt väljaütlemiselt tabanud. See tähendab, et oled arvatavasti läbipõlemise teemaga juba ennegi kokku puutunud....

Loe edasi »

Kuidas vähendada töötajates tööstressi?

Töökeskkonnas esineb erinevaid tööga seotud stressoreid, mis vähendavad töötajatate heaolu ja efektiivsust. Nende ohjamiseks on võimalik rakendada sekkumistehnikaid, millest saab järgnevas artiklis ülevaate....

Loe edasi »

Halvad uudised tekitavad stressi ja teevad õnnetuks

Evolutsioon on häälestanud meie psüühika ohtude suhtes valvas olema. Moodsas maailmas on uudised üks oluline allikas, kust leida võimalike ohtude kohta infot. Eelsoodumus ohte märgata on üks põhjus, miks negatiivsed uudised meie tähelepanu haaravad. See omakorda aitab mõista, miks meediaväljaanded negatiivseid uudiseid meelsasti pakuvad....

Loe edasi »

Probleemilahendus kui stressi leevenduse tehnika

Hetkel maailmas toimuv on nii mõnelegi meist toonud kaasa uudseid probleemolukordi ja pannud situatsioonidesse, milles ei oleks end eal suutnud ette kujutada. Kuigi inimeste probleemid võivad oma sisult ja vormilt suuresti erineda, järgib probleemide lahenduskäik tavaliselt üldist ja kindlat seaduspära. Probleemile esimese mõttesse tuleva- või kõige lihtsamini rakendatava lahenduse valik võib olla ahvatlev, kuid mille mõju võib osutuda ajutiseks või salakavalalt probleemi hoopis süvendavaks. Artikli lõpust leiad ka probleemilahenduse töölehe. ...

Loe edasi »

Kuidas saab tööandja maandada töötajate vaimse tervise probleeme ning tagada töötajate heaolu?

Sotsiaalministeerium avaldas 2019. aasta augustikuus “Töökeskkonna vaimse tervise analüüsi”. Analüüsi üheks oluliseks eesmärgiks oli toetada tööandjaid töötajate vaimsete häirete ennetamisel ja töökeskkonnas esinevate psühhosotsiaalsete riskide maandamisel. Siin blogipostituses teen analüüsist kokkuvõtte eelnimetatud eesmärkide valguses ning leian vastused järgmistele olulistele küsimustele: Miks on oluline töötajate vaimse tervise eest hoolt kanda? Mida saab tööandja selleks ära teha? Kuidas suurendada töötajate heaolu?...

Loe edasi »

 

Tutvu motivatsiooni veebikoolitustega