100%
Ausus, õiglus, õnn, koostöö, areng… Need on vaid mõned paljudest märksõnadest, mis seostuvad väärtuste mõistega. Just väärtused on need mõjurid, mis suuresti meie käitumist ja püüdlusi suunavad - vahel ei pruugi me seda endale aga isegi teadvustada. Mida väärtused endast siiski kujutavad ja kuidas neid enda kasuks tööle panna? Miks on need olulised töökollektiivi seisukohalt? Uurime seda teemat käesolevas artiklis veidi lähemalt.
Väärtused 1
Anastassia Heinvere

Anastassia Heinvere

Väärtused: töökollektiivi edu alustalad

Mis on väärtused?

Sõna “väärtused” võib endas kanda paljusid erinevaid tähendusi. Üldiselt tähistavad väärtused meie soove ja ootusi selle osas, mida elu võiks endaga kaasa tuua⁽¹⁾. Ehk lihtsasti öelduna on väärtus see, mida inimene enda jaoks oluliseks peab⁽²⁾. Seega võib öelda, et väärtused juhivad meie toimimist väga suurel määral, suunates meie käitumist ja valikuid.

Kui rääkida väärtustest töökollektiivi kontekstis, siis on tegu põhimõtetega, mis määravad viisi, kuidas organisatsioon nii kollektiivi kui ka välissuhete tasandil käitub⁽³⁾. Väärtused annavad raamistiku sellele, milline on organisatsiooni tööeetika ning kuidas suheldakse ja käitutakse nii omavahel kui ka kollektiivi väliste osapooltega. Võib öelda, et väärtused on ühed püsivamatest organisatsiooni alustaladest, kuna jäävad kestma ka siis, kui töötajad, struktuurid ja tööülesanded aja jooksul vahetuvad. On leitud, et just selged ja kindlad väärtused tagavad kollektiivi edukuse, samas kui tiim ise võiks olla võimalikult mitmekesine nii soo, vanuse kui ka muude demograafiliste ja kogemuslike näitajate poolest⁽⁴⁾. Seega võib öelda, et püsivad väärtused toimivad stabiliseeriva ja ankurdava tegurina pidevalt muutuvas ja arenevas töökollektiivis.

Mis tüüpi väärtusi eksisteerib?

Uurijad on püüdnud väärtusi tinglikult jaotada kategooriateks mitmetel erinevatel viisidel. Üks levinumatest on Schwartzi alusväärtuste teooria⁽⁵⁾. Selle teooria kohaselt on võimalik eristada 19 kultuurideülest väärtust ja jaotada need ringikujuliseks struktuuriks, mida nimetatakse ka alusväärtuste sõõrmudeliks. Mida lähemal kaks väärtust üksteisele asuvad, seda sarnasemad on nende aluseks olevad motivatsioonid. Ringis üksteise vastas paiknevad väärtused aga kannavad endas vastandlikku alusmotivatsiooni, mistõttu on tõenäoline, et kui inimene peab oluliseks ringi ühes otsas olevat väärtust, siis ringi teises otsas olev väärtus ei ole tema jaoks niivõrd tähtis.

Kõik väärtused paigutuvad omakorda nelja kategooriasse, milleks on:

  1. Avatus muutustele – iseloomustab soovi kogeda ja avastada midagi uut.
  2. Alalhoidlikkus – kirjeldab soovi säilitada tuttavat asjade seisukorda, näiteks uskumusi ja traditsioone.
  3. Edasipürgimine – iseloomustab ambitsioonikust ja soovi saavutada kontrolli ja võimu.
  4. Eneseületamine – hõlmab endas soovi demonstreerida hoolivust ja aktsepteerimist teiste inimeste ja ümbritseva keskkonna vastu.

Teine viis väärtusi kategoriseerida on nende jaotamine funktsiooni järgi⁽⁶⁾. Seeläbi on võimalik eristada instrumentaalseid ja terminaalseid väärtusi. Terminaalsed väärtused on sellised väärtused, mida soovime saavutada nende endi pärast. Siia alla kuuluvad näiteks rahu maailmas, õnn ja rahulolu iseendaga. Instrumentaalsed väärtused on aga sellised väärtused, mis aitavad midagi saavutada. Siia alla paigutuvad näiteks ambitsioonikus, jõukus ja vastutustundlikkus, mis aitavad meil jõuda oma eesmärkideni. Seega määravad instumentaalsed väärtused selle, kuidas me terminaalseid väärtusi saavutada püüame ja panevad paika nö reeglid, mille alusel me käitume.

Miks on oluline rääkida tiimi väärtustest?

Kuid miks on siis oluline väärtustest ka töökeskkonnas rääkida ja neile tähelepanu pöörata? Nagu juba mainitud, on väärtused stabiilsed suunised nii üksikindiviidi kui ka töökollektiivi seisukohalt. Need annavad mõista, mille poole soovime püüelda ning mil viisidel me seda teha tahame. Väärtustest teadlikuks saamine aitab leida lähtepunkti, mille abil nii endale kui ka oma organisatsioonile eesmärke seada. Mida selgemini on paika pandud kollektiivi väärtused, seda lihtsam on teha koostööd, seada eesmärke, langetada otsuseid ja efektiivselt tegutseda⁽⁶⁾⁽⁷⁾⁽⁸⁾. Kui tiimi väärtused ühtivad ja on kõigile teada, on igaühel olemas teatud mõttes tööalane moraalne kompass, mis aitab navigeerida töömaastikul ja mõista, kuidas nii enda kui ka tiimi eesmärkide suunas tegutseda ja millega arvestada.

On leitud ka, et inimesed on järjekindlamad nende (tööalaste) eesmärkide poole püüdlemisel, mis nende isiklike väärtustega kooskõlas on⁽⁹⁾. Seega aitab väärtustele tähelepanu pööramine tõsta ja hoida ka töötajate motivatsiooni ja pühendumust, kuna aitab mõtestada oma tööd ja näha seda olulise osana eneseteostusest⁽¹⁰⁾. See omakorda aitab vältida läbipõlemist ja tõsta töötajate heaolu.

Millised väärtused on just töökeskkonnas olulised?

Iga tiim on omanäoline ja toob kokku inimesed, kes kannavad endas erisuguseid väärtusi. On loomulik, et ühte kollektiivi ei saa kokku koguda täielikult identsete väärtustega inimesi – see ei oleks ka kuigi praktiline ega aitaks erinevatele küsimustele mitmekülgselt läheneda. Ometigi on leitud⁽⁴⁾, et organisatsiooni edukaks toimimiseks on oluline, et tiimiliikmetel oleks ühiseid väärtusi, millest lähtuda. Need väärtused võivad erineda sõltuvalt organisatsioonist, töö iseloomust ja missioonist, kuid sellegipoolest tuleb märkida, et mõnede väärtuste poole püüdlemine võib igale tiimile kasuks tulla.

Nii on näiteks uuringutes⁽¹¹⁾ on leitud, et eluterve ja turvalise töökeskkonna tagamiseks on oluline, et organisatsioon kannaks endas seitset põhiväärtust:

  1. Sotsiaalne kaasatus. Siia alla kuulub suhtlus kaastöötajatega ja nendepoolne toetus; tiimitöö ja ühised tegevused.
  2. Õiglus. Selle väärtuse olemasolu tähendab, et tiimis austatakse üksteist ja koheldakse kõiki õiglaselt.
  3. Usaldus. Selle all mõistetakse, et vigade tegemine on inimlik ja andestatav, kui sellest kogemusest õpitakse. Iga tiimiliige vastutab oma panuse eest organisatsiooni toimimisse.
  4. Jätkusuutlikkus. See väärtus kannab endas orienteeritust tulevikule ja võimekust organisatsiooni tegevuse pikaajalise mõjuga arvestada (näiteks ühiskonnale, tegutsemisvaldkonnale, keskkonnale ja töötajatele).
  5. Paindlikkus ja säilenõtkus. Need väärtused kajastavad organisatsiooni soovi ja võimekust kohaneda edukalt uudsete ja väljakutsuvate olukordadega.
  6. Osalus. Siia alla kuulub põhimõte, et kõigi organisatsiooni liikmetega arvestatakse ning nende oskusi ja teadmisi rakendatakse parimal võimalikul viisil. See tähendab keskendumist tiimiliikmete tugevustele ja võimetele, mitte niivõrd piirangutele.

Kasv ja areng. See tähendab, et kollektiivis väärtustatakse enesearendamist ja oma teadmiste ning oskuste täiendamist.

Igas tiimis võivad need väärtused väljenduda veidi erinevalt. Lisaks võib tähtsustada ka selliseid lisaväärtusi nagu ausus, enesekindlus ja koostöö. Võtmetähtsusega on see, et väärtused oleksid ühised ja jagatud – nende täpne sisu on iga organisatsiooni enda määrata. Silmas tuleks aga pidada seda, et töökeskkonnas võiksid väärtused olla sõnastatud instrumentaalsetena ning keskenduda isiksuseomadustele, mida oluliseks peetakse⁽¹²⁾. Lisaks võiksid need keskenduda töötajate heaolule ja eetilisele käitumisele. Näiteks paindlikkus, ausus ja usaldusväärsus on sellised väärtused, mis on instrumentaalsed, isiksuseomadustele rõhuvad ning kannavad endas eetilise käitumise ja töötajate heaolu põhimõtteid.

Järgmises artiklis räägimegi lähemalt, kuidas oma töökollektiivis ühiselt väärtusi leida ja neid kasvatada, tagamaks tiimi kõrgemat sidusust, heaolu ja efektiivsust.

Jaga seda postitust:

Share on facebook
Share on twitter
Share on linkedin

Kommentaarid

  • […] Eelnevas artiklis uurisime lähemalt, mida kujutavad endast väärtused, miks need töökollektiivi seisukohalt olulised on ning mida need ettevõtte edukale toimimisele juurde annavad. Üldjoontes võib öelda, et selgete ja püsivate väärtustega töökollektiiv on edukam, efektiivsem, motiveeritum ja koostööaltim⁽¹⁾⁽²⁾⁽³⁾. Kõlab nagu dream team, kas pole? Kuid kuidas sellist väärtuspõhiselt tegutsevat ettevõtet kujundada?  […]

Tööst haaratuse suurendamine organisatsioonis

Kõrge tööst haaratusega inimese jaoks seostuvad oma töökoha ja igapäevase tegutsemisega sellised märksõnad nagu pühendumus, entusiasm, süvenemine ja energia. Kuid mida tööst haaratus õigupoolest tähendab ja kuidas seda nähtust oma organisatsioonis kultiveerida?...

Loe edasi »

5 praktilist lõõgastustehnikat

Me kõik oleme vahel stressis ja pinges – mõnikord ka ise sellest endale aru andmata. Tähelepanuta jäänud pingetunne võib märkamatult kuhjuda ja viia läbipõlemiseni. Üks hea viis seda ennetada on aegsasti lõõgastumistehnikaid õppida ja neid regulaarselt praktiseerida. Annamegi mõnest sellisest võttest siinses artiklis ülevaate....

Loe edasi »

Väärtused: töökollektiivi edu alustalad

Ausus, õiglus, õnn, koostöö, areng… Need on vaid mõned paljudest märksõnadest, mis seostuvad väärtuste mõistega. Just väärtused on need mõjurid, mis suuresti meie käitumist ja püüdlusi suunavad – vahel ei pruugi me seda endale aga isegi teadvustada. Mida väärtused endast siiski kujutavad ja kuidas neid enda kasuks tööle panna? Miks on need olulised töökollektiivi seisukohalt? Uurime seda teemat käesolevas artiklis veidi lähemalt....

Loe edasi »

Kuidas läbipõlemisega toime tulla?

Mida teha, kui tunned, et oled läbipõlemise äärel või juba täiesti läbi põlenud? Anname ülevaate sellest, kuidas kurnatussündroomiga tegeleda nii ennetavas kui ka taastumisele suunatud võtmes....

Loe edasi »

Halva uudise lugemine rikub tuju ka järgmisel päeval

Inimene on evolutsiooni tulemusel arenenud reageerima tugevamalt negatiivsele infole ehk ohule. Arvestades, et paljude negatiivsete uudiste teadmine ei muuda meie elu aga kuidagi, tasuks enne sensatsiooniliselt kõlaval pealkirjal klõpsamist mõelda, ega me sellega endale hoopis karuteenet tee....

Loe edasi »

Kuidas ära tunda läbipõlenud töötajat?

“Ma olen ületöötanud, ülekoormatud ja iga päevaga järjest enam masendunud. Olen kaotanud igasuguse motivatsiooni tööd teha! Vahel mõtlen, et võiks kõigele käega lüüa ja ameti lihtsalt maha panna.” Suure tõenäosusega oled sarnaseid mõtteid kuulnud mõne oma sõbra, töötaja või kolleegi suust. Võib-olla oled kunagi ka ise end mõnelt sääraselt väljaütlemiselt tabanud. See tähendab, et oled arvatavasti läbipõlemise teemaga juba ennegi kokku puutunud....

Loe edasi »

Kuidas vähendada töötajates tööstressi?

Töökeskkonnas esineb erinevaid tööga seotud stressoreid, mis vähendavad töötajatate heaolu ja efektiivsust. Nende ohjamiseks on võimalik rakendada sekkumistehnikaid, millest saab järgnevas artiklis ülevaate....

Loe edasi »

Halvad uudised tekitavad stressi ja teevad õnnetuks

Evolutsioon on häälestanud meie psüühika ohtude suhtes valvas olema. Moodsas maailmas on uudised üks oluline allikas, kust leida võimalike ohtude kohta infot. Eelsoodumus ohte märgata on üks põhjus, miks negatiivsed uudised meie tähelepanu haaravad. See omakorda aitab mõista, miks meediaväljaanded negatiivseid uudiseid meelsasti pakuvad....

Loe edasi »

Probleemilahendus kui stressi leevenduse tehnika

Hetkel maailmas toimuv on nii mõnelegi meist toonud kaasa uudseid probleemolukordi ja pannud situatsioonidesse, milles ei oleks end eal suutnud ette kujutada. Kuigi inimeste probleemid võivad oma sisult ja vormilt suuresti erineda, järgib probleemide lahenduskäik tavaliselt üldist ja kindlat seaduspära. Probleemile esimese mõttesse tuleva- või kõige lihtsamini rakendatava lahenduse valik võib olla ahvatlev, kuid mille mõju võib osutuda ajutiseks või salakavalalt probleemi hoopis süvendavaks. Artikli lõpust leiad ka probleemilahenduse töölehe. ...

Loe edasi »

Kuidas saab tööandja maandada töötajate vaimse tervise probleeme ning tagada töötajate heaolu?

Sotsiaalministeerium avaldas 2019. aasta augustikuus “Töökeskkonna vaimse tervise analüüsi”. Analüüsi üheks oluliseks eesmärgiks oli toetada tööandjaid töötajate vaimsete häirete ennetamisel ja töökeskkonnas esinevate psühhosotsiaalsete riskide maandamisel. Siin blogipostituses teen analüüsist kokkuvõtte eelnimetatud eesmärkide valguses ning leian vastused järgmistele olulistele küsimustele: Miks on oluline töötajate vaimse tervise eest hoolt kanda? Mida saab tööandja selleks ära teha? Kuidas suurendada töötajate heaolu?...

Loe edasi »