100%
Töökeskkonnas esineb erinevaid tööga seotud stressoreid, mis vähendavad töötajatate heaolu ja efektiivsust. Nende ohjamiseks on võimalik rakendada sekkumistehnikaid, millest saab järgnevas artiklis ülevaate.
tööstress
Artikli autorid: ,

Kuidas vähendada töötajates tööstressi?

Kui me teame, et faktor A on töökeskkonnas seotud töötaja tervisega ning see seos on tugev, siis mõistlik oleks hoolitseda selle eest, et faktor A oleks töökeskkonnas hästi ohjatud. Kui aga mingil põhjusel pole seda faktorit võimalik ohjata, siis järgmine mõistlik samm oleks otsida viise, kuidas töötajaid faktori potentsiaalse negatiivse mõju eest kaitsta. Kui aga ka selle jaoks on hilja ja kahju on juba tehtud, siis on mõistlik otsida viise, kuidas oleks võimalik faktor A poolt tehtud kahju parandada või heastada.

Eelnevat mõttekäiku silmas pidades jaotuvad töökeskkonna stressialased sekkumised kolmeks:

1. Primaarsed sekkumise tehnikad (edaspidi PST) – Nende sekkumiste eesmärgiks on eemaldada stressi tekitava faktori algpõhjus. Stressi uuringud näitavad, et just PST-d on pikas perspektiivis töötajate heaolu tagamiseks kõige efektiivsemad sekkumised, kuna nad eemaldavad vajaduse töölistel endil tegeleda probleemidaga, mis nende tervise ohtu seavad. 

Primaarsed sekkumisviisid jagunevad  organisatoorseteks, töökollektiivi (grupi) ning individuaalse taseme sekkumisteks.

Organisatoorsel tasandil võib muutusteks olla töökoha poolt esitatud nõudmiste (nt. töökoormus, vastutus, keerulisus jne) vähendamine, töö kujundamine (job design), juhi töörolli selgitamine, suurema sotsiaalse toe pakkumine (nt tagasiside tööülesannetele), karjääri ja isikliku huvi edendamise võimaldamine, organisatoorsetesse otsustesse suurem kaasamine, organisatsiooni struktuuri muutused ja juhtkonna välja vahetamine.

Töökollektiivi tasandil saab stressi vähendada aidates kaasa töötajate positiivsete tööharjumuste kujunemisele, pannes kirja organisatsiooni väärtused,  soodustades töötajate  sotsialiseerumist, parandades töösuhteid ning viies läbi koolitusi, mis hõlbustavad uude ametisse sisse-elamist.

Individuaalsel tasandil saab sekkuda vähendades töötaja rollikonflikti ja töörolli ebaselgust ja suurendades töötaja otsustusõigust tööülesannete täitmisel. Samuti on võimalik  anda eriliste töötingimustega või erivajadustega töölistele lisa-väljaõpet. Selleks võib olla ka näiteks haiguslehel viibiva inimese töö ümberorganiseerimine nii, et seda oleks tööle naasmisel endiselt võimalik normaalsetes tingimustes ja normaasel viisil jätkata.

Mõned juhid on arvamusel, et PST-sid on raske ellu viia. Teadusuuringud on aga näidanud, et see ei vasta tegelikult tõele. Enamus PST-sid ei ole kallid ning kui neid korrektselt rakendada, siis ei tekita need ka liialt ettevõttesisest segadust.

2. Sekundaarsed sekkumise tehnikad (SST) – SST-de eesmärgiks on stressi sümptomite vähendamine enne, kui need  tõsisemate probleemideni, nagu erinevad haigused või läbipõlemine, viivad. SST-de rakendamisel vähendatakse stressorite mõju, aga ei eemaldata stressorit ennast. Selleks sekkutakse psühholoogilistesse mehhanismidesse, mille kaudu stressorid töötajate heaolu mõjutavad. Näiteks on üheks SST-de toimemehhanismiks töötajate toimetulekuressursside suurendamine (erinevad oskused, vastupidavus, enesetõhusus jne).

SST-de alla kuuluvad:

Organisatoorsel tasandil on võimalik läbi viia küsitlusi, et uurida töölistele töö poolt esitatud nõudmisi (job demands), et neid seejärel vähendada.

Töökollektiivi tasandil saab ennatlikult pöörata tähelepanu töötajatele, kellel on liiga nõudlik või üksluine töö.

Individuaalsel tasandil saab tööandja sekundaarse sekkumisena suunata töötaja näiteks stressileevenduse koolitusele.

Organisatoorsete stressileevenduse tehnikate meta-analüüsi järgi on kõige efektiivsem organisatoorne sekkumine kognitiiv-käitumuslike oskuste treening ning sellele järgmisena lõõgastusharjutuste praktiseerimine (Richardson ja Rothstein, 2008).

3. Kolmanda astme sekkumistehnikad (KAS) – Need sekkumised on suunatud töötajatele, kellele on töö poolt esitatud nõudmised (tööga seotud negatiivsed füüsilised, psühholoogilised, sotsiaalsed ja organisatoorsed aspektid) juba kahju teinud ja kes on läbipõlenud või läbipõlemise äärel. KAS-ide eesmärgiks on tööst tingitud füüsiliste ja vaimsete probleemidega töötajatate aitamine ning nende probleemide vähendamise soodustamine. See võib seisneda esmalt töötaja ära kuulamises,  kuid ka vaimse tervise spetsialisti juude saatmise võimaldamises või pärast haiguslehte töötaja rehabiliteerimises. 

Loe ka meie artiklit teemal “Kuidas saab tööandja maandada töötajate vaimse tervise probleeme ning tagada töötajate heaolu?

Kasutatud Kirjandus:

Christensen, M., Saksvik, P. Ø., & Karanika-Murray, M. (2017). The positive side of occupational health psychology. Springer

Cooper, C. L., Cooper, C. P., Dewe, P. J., O’Driscoll, M. P., & O’Driscoll, M. P. (2001). Organizational stress: A review and critique of theory, research, and applications. Sage.

Dewe, P. J., O’Driscoll, M. P., & Cooper, C. (2010). Coping with work stress: A review and critique. John Wiley & Sons.

Leka, S., & Houdmont, J. (2010). Occupational health psychology. John Wiley & Sons.

Richardson, K. M., & Rothstein, H. R. (2008). Effects of occupational stress management intervention programs: a meta-analysis. Journal of occupational health psychology, 13(1), 69.

Kui me teame, et faktor A on töökeskkonnas seotud töötaja tervisega ning see seos on tugev, siis mõistlik oleks hoolitseda selle eest, et faktor A oleks töökeskkonnas hästi ohjatud. Kui aga mingil põhjusel pole seda faktorit võimalik ohjata, siis järgmine mõistlik samm oleks otsida viise, kuidas töötajaid faktori potentsiaalse negatiivse mõju eest kaitsta. Kui aga ka selle jaoks on hilja ja kahju on juba tehtud, siis on mõistlik otsida viise, kuidas oleks võimalik faktor A poolt tehtud kahju parandada või heastada.

Eelnevat mõttekäiku silmas pidades jaotuvad töökeskkonna stressialased sekkumised kolmeks:

1. Primaarsed sekkumise tehnikad (edaspidi PST) – Nende sekkumiste eesmärgiks on eemaldada stressi tekitava faktori algpõhjus. Stressi uuringud näitavad, et just PST-d on pikas perspektiivis töötajate heaolu tagamiseks kõige efektiivsemad sekkumised, kuna nad eemaldavad vajaduse töölistel endil tegeleda probleemidaga, mis nende tervise ohtu seavad. 

Primaarsed sekkumisviisid jagunevad  organisatoorseteks, töökollektiivi (grupi) ning individuaalse taseme sekkumisteks.

Organisatoorsel tasandil võib muutusteks olla töökoha poolt esitatud nõudmiste (nt. töökoormus, vastutus, keerulisus jne) vähendamine, töö kujundamine (job design), juhi töörolli selgitamine, suurema sotsiaalse toe pakkumine (nt tagasiside tööülesannetele), karjääri ja isikliku huvi edendamise võimaldamine, organisatoorsetesse otsustesse suurem kaasamine, organisatsiooni struktuuri muutused ja juhtkonna välja vahetamine.

Töökollektiivi tasandil saab stressi vähendada aidates kaasa töötajate positiivsete tööharjumuste kujunemisele, pannes kirja organisatsiooni väärtused,  soodustades töötajate  sotsialiseerumist, parandades töösuhteid ning viies läbi koolitusi, mis hõlbustavad uude ametisse sisse-elamist.

Individuaalsel tasandil saab sekkuda vähendades töötaja rollikonflikti ja töörolli ebaselgust ja suurendades töötaja otsustusõigust tööülesannete täitmisel. Samuti on võimalik  anda eriliste töötingimustega või erivajadustega töölistele lisa-väljaõpet. Selleks võib olla ka näiteks haiguslehel viibiva inimese töö ümberorganiseerimine nii, et seda oleks tööle naasmisel endiselt võimalik normaalsetes tingimustes ja normaasel viisil jätkata.

Mõned juhid on arvamusel, et PST-sid on raske ellu viia. Teadusuuringud on aga näidanud, et see ei vasta tegelikult tõele. Enamus PST-sid ei ole kallid ning kui neid korrektselt rakendada, siis ei tekita need ka liialt ettevõttesisest segadust.

2. Sekundaarsed sekkumise tehnikad (SST) – SST-de eesmärgiks on stressi sümptomite vähendamine enne, kui need  tõsisemate probleemideni, nagu erinevad haigused või läbipõlemine, viivad. SST-de rakendamisel vähendatakse stressorite mõju, aga ei eemaldata stressorit ennast. Selleks sekkutakse psühholoogilistesse mehhanismidesse, mille kaudu stressorid töötajate heaolu mõjutavad. Näiteks on üheks SST-de toimemehhanismiks töötajate toimetulekuressursside suurendamine (erinevad oskused, vastupidavus, enesetõhusus jne).

SST-de alla kuuluvad:

Organisatoorsel tasandil on võimalik läbi viia küsitlusi, et uurida töölistele töö poolt esitatud nõudmisi (job demands), et neid seejärel vähendada.

Töökollektiivi tasandil saab ennatlikult pöörata tähelepanu töötajatele, kellel on liiga nõudlik või üksluine töö.

Individuaalsel tasandil saab tööandja sekundaarse sekkumisena suunata töötaja näiteks stressileevenduse koolitusele.

Organisatoorsete stressileevenduse tehnikate meta-analüüsi järgi on kõige efektiivsem organisatoorne sekkumine kognitiiv-käitumuslike oskuste treening ning sellele järgmisena lõõgastusharjutuste praktiseerimine (Richardson ja Rothstein, 2008).

3. Kolmanda astme sekkumistehnikad (KAS) – Need sekkumised on suunatud töötajatele, kellele on töö poolt esitatud nõudmised (tööga seotud negatiivsed füüsilised, psühholoogilised, sotsiaalsed ja organisatoorsed aspektid) juba kahju teinud ja kes on läbipõlenud või läbipõlemise äärel. KAS-ide eesmärgiks on tööst tingitud füüsiliste ja vaimsete probleemidega töötajatate aitamine ning nende probleemide vähendamise soodustamine. See võib seisneda esmalt töötaja ära kuulamises,  kuid ka vaimse tervise spetsialisti juude saatmise võimaldamises või pärast haiguslehte töötaja rehabiliteerimises. 

Loe ka meie artiklit teemal “Kuidas saab tööandja maandada töötajate vaimse tervise probleeme ning tagada töötajate heaolu?

Kasutatud Kirjandus:

Christensen, M., Saksvik, P. Ø., & Karanika-Murray, M. (2017). The positive side of occupational health psychology. Springer

Cooper, C. L., Cooper, C. P., Dewe, P. J., O’Driscoll, M. P., & O’Driscoll, M. P. (2001). Organizational stress: A review and critique of theory, research, and applications. Sage.

Dewe, P. J., O’Driscoll, M. P., & Cooper, C. (2010). Coping with work stress: A review and critique. John Wiley & Sons.

Leka, S., & Houdmont, J. (2010). Occupational health psychology. John Wiley & Sons.

Richardson, K. M., & Rothstein, H. R. (2008). Effects of occupational stress management intervention programs: a meta-analysis. Journal of occupational health psychology, 13(1), 69.

Kuidas vähendada töötajates tööstressi?

Kui me teame, et faktor A on töökeskkonnas seotud töötaja tervisega ning see seos on tugev, siis mõistlik oleks hoolitseda selle eest, et faktor A oleks töökeskkonnas hästi ohjatud. Kui aga mingil põhjusel pole seda faktorit võimalik ohjata, siis järgmine mõistlik samm oleks otsida viise, kuidas töötajaid faktori potentsiaalse negatiivse mõju eest kaitsta. Kui aga ka selle jaoks on hilja ja kahju on juba tehtud, siis on mõistlik otsida viise, kuidas oleks võimalik faktor A poolt tehtud kahju parandada või heastada.

Eelnevat mõttekäiku silmas pidades jaotuvad töökeskkonna stressialased sekkumised kolmeks:

1. Primaarsed sekkumise tehnikad (edaspidi PST) – Nende sekkumiste eesmärgiks on eemaldada stressi tekitava faktori algpõhjus. Stressi uuringud näitavad, et just PST-d on pikas perspektiivis töötajate heaolu tagamiseks kõige efektiivsemad sekkumised, kuna nad eemaldavad vajaduse töölistel endil tegeleda probleemidaga, mis nende tervise ohtu seavad. 

Primaarsed sekkumisviisid jagunevad  organisatoorseteks, töökollektiivi (grupi) ning individuaalse taseme sekkumisteks.

Organisatoorsel tasandil võib muutusteks olla töökoha poolt esitatud nõudmiste (nt. töökoormus, vastutus, keerulisus jne) vähendamine, töö kujundamine (job design), juhi töörolli selgitamine, suurema sotsiaalse toe pakkumine (nt tagasiside tööülesannetele), karjääri ja isikliku huvi edendamise võimaldamine, organisatoorsetesse otsustesse suurem kaasamine, organisatsiooni struktuuri muutused ja juhtkonna välja vahetamine.

Töökollektiivi tasandil saab stressi vähendada aidates kaasa töötajate positiivsete tööharjumuste kujunemisele, pannes kirja organisatsiooni väärtused,  soodustades töötajate  sotsialiseerumist, parandades töösuhteid ning viies läbi koolitusi, mis hõlbustavad uude ametisse sisse-elamist.

Individuaalsel tasandil saab sekkuda vähendades töötaja rollikonflikti ja töörolli ebaselgust ja suurendades töötaja otsustusõigust tööülesannete täitmisel. Samuti on võimalik  anda eriliste töötingimustega või erivajadustega töölistele lisa-väljaõpet. Selleks võib olla ka näiteks haiguslehel viibiva inimese töö ümberorganiseerimine nii, et seda oleks tööle naasmisel endiselt võimalik normaalsetes tingimustes ja normaasel viisil jätkata.

Mõned juhid on arvamusel, et PST-sid on raske ellu viia. Teadusuuringud on aga näidanud, et see ei vasta tegelikult tõele. Enamus PST-sid ei ole kallid ning kui neid korrektselt rakendada, siis ei tekita need ka liialt ettevõttesisest segadust.

2. Sekundaarsed sekkumise tehnikad (SST) – SST-de eesmärgiks on stressi sümptomite vähendamine enne, kui need  tõsisemate probleemideni, nagu erinevad haigused või läbipõlemine, viivad. SST-de rakendamisel vähendatakse stressorite mõju, aga ei eemaldata stressorit ennast. Selleks sekkutakse psühholoogilistesse mehhanismidesse, mille kaudu stressorid töötajate heaolu mõjutavad. Näiteks on üheks SST-de toimemehhanismiks töötajate toimetulekuressursside suurendamine (erinevad oskused, vastupidavus, enesetõhusus jne).

SST-de alla kuuluvad:

Organisatoorsel tasandil on võimalik läbi viia küsitlusi, et uurida töölistele töö poolt esitatud nõudmisi (job demands), et neid seejärel vähendada.

Töökollektiivi tasandil saab ennatlikult pöörata tähelepanu töötajatele, kellel on liiga nõudlik või üksluine töö.

Individuaalsel tasandil saab tööandja sekundaarse sekkumisena suunata töötaja näiteks stressileevenduse koolitusele.

Organisatoorsete stressileevenduse tehnikate meta-analüüsi järgi on kõige efektiivsem organisatoorne sekkumine kognitiiv-käitumuslike oskuste treening ning sellele järgmisena lõõgastusharjutuste praktiseerimine (Richardson ja Rothstein, 2008).

3. Kolmanda astme sekkumistehnikad (KAS) – Need sekkumised on suunatud töötajatele, kellele on töö poolt esitatud nõudmised (tööga seotud negatiivsed füüsilised, psühholoogilised, sotsiaalsed ja organisatoorsed aspektid) juba kahju teinud ja kes on läbipõlenud või läbipõlemise äärel. KAS-ide eesmärgiks on tööst tingitud füüsiliste ja vaimsete probleemidega töötajatate aitamine ning nende probleemide vähendamise soodustamine. See võib seisneda esmalt töötaja ära kuulamises,  kuid ka vaimse tervise spetsialisti juude saatmise võimaldamises või pärast haiguslehte töötaja rehabiliteerimises. 

Loe ka meie artiklit teemal “Kuidas saab tööandja maandada töötajate vaimse tervise probleeme ning tagada töötajate heaolu?

Kasutatud Kirjandus:

Christensen, M., Saksvik, P. Ø., & Karanika-Murray, M. (2017). The positive side of occupational health psychology. Springer

Cooper, C. L., Cooper, C. P., Dewe, P. J., O’Driscoll, M. P., & O’Driscoll, M. P. (2001). Organizational stress: A review and critique of theory, research, and applications. Sage.

Dewe, P. J., O’Driscoll, M. P., & Cooper, C. (2010). Coping with work stress: A review and critique. John Wiley & Sons.

Leka, S., & Houdmont, J. (2010). Occupational health psychology. John Wiley & Sons.

Richardson, K. M., & Rothstein, H. R. (2008). Effects of occupational stress management intervention programs: a meta-analysis. Journal of occupational health psychology, 13(1), 69.

Jaga seda postitust:

Emotsioonide regulatsioon – Mida see endast kujutab?

Emotsioonide regulatsioon on oskus, mis tuleb kasuks kõiksugustes olukordades – olgu siis tööl, suhetes või raskete elusündmuste korral. Kuigi inimesed erinevad oma oskuse poolest emotsioone reguleerida, saab seda oskust õnneks õppida ja arendada. ...

Loe edasi »

Isiklikud tugevused – meie kõigi supervõimed

“Mis on sinu tugevused?” on küsimus, mida võime kuulda nii mõnelgi tööintervjuul. Kuigi pealtnäha võib olla tegu formaalse küsimusega, mida esitatakse rohkem moe pärast, on selle taga sellegipoolest oluline mõte ja ressurss....

Loe edasi »

Kuidas digiväsimusega toime tulla?

Digiväsimus on miski, millega oleme arvatavasti kõik ühel või teisel hetkel tihedalt kokku puutunud ja tundnud, et oleme nutiseadmete kasutamisest ja videokõnedes istumisest kurnatud. Kuidas sellise seisundiga aga paremini toime tulla?...

Loe edasi »

Kuidas ennast motiveerida?

Motivatsiooni kadumine või puudumine võib olla frustreeriv ja väsitav kogemus. Selle hoidmine keerulistel aegadel võib tunduda suisa saavutamatu eesmärk. Siiski on see võimalik....

Loe edasi »

Kuidas töötajana tööst haaratust suurendada?

Tööst haaratus mängib olulist rolli selles, et töötaja oleks motiveeritud ja pühendunud. Pea keegi meist ei suuda olla püsivalt motiveeritud – kuid kui tunda võimalusi, kuidas iseenda tööst haaratust suurendada, on lihtsam ennetada ja leevendada olukordi, kus tööle minemine ei tundu nii tähenduslik ja kaasahaarav. Just sellega aitamegi käesolevas artiklis lähemalt tegeleda....

Loe edasi »

Tööst haaratuse suurendamine organisatsioonis

Kõrge tööst haaratusega inimese jaoks seostuvad oma töökoha ja igapäevase tegutsemisega sellised märksõnad nagu pühendumus, entusiasm, süvenemine ja energia. Kuid mida tööst haaratus õigupoolest tähendab ja kuidas seda nähtust oma organisatsioonis kultiveerida?...

Loe edasi »

5 praktilist lõõgastustehnikat

Me kõik oleme vahel stressis ja pinges – mõnikord ka ise sellest endale aru andmata. Tähelepanuta jäänud pingetunne võib märkamatult kuhjuda ja viia läbipõlemiseni. Üks hea viis seda ennetada on aegsasti lõõgastumistehnikaid õppida ja neid regulaarselt praktiseerida. Annamegi mõnest sellisest võttest siinses artiklis ülevaate....

Loe edasi »

Väärtused: töökollektiivi edu alustalad

Ausus, õiglus, õnn, koostöö, areng… Need on vaid mõned paljudest märksõnadest, mis seostuvad väärtuste mõistega. Just väärtused on need mõjurid, mis suuresti meie käitumist ja püüdlusi suunavad – vahel ei pruugi me seda endale aga isegi teadvustada. Mida väärtused endast siiski kujutavad ja kuidas neid enda kasuks tööle panna? Miks on need olulised töökollektiivi seisukohalt? Uurime seda teemat käesolevas artiklis veidi lähemalt....

Loe edasi »

Läbipõlemine – kuidas ära tunda läbipõlenud töötajat?

“Ma olen ületöötanud, ülekoormatud ja iga päevaga järjest enam masendunud. Olen kaotanud igasuguse motivatsiooni tööd teha! Vahel mõtlen, et võiks kõigele käega lüüa ja ameti lihtsalt maha panna.” Suure tõenäosusega oled sarnaseid mõtteid kuulnud mõne oma sõbra, töötaja või kolleegi suust. Võib-olla oled kunagi ka ise end mõnelt sääraselt väljaütlemiselt tabanud. See tähendab, et oled arvatavasti läbipõlemise teemaga juba ennegi kokku puutunud....

Loe edasi »

Kuidas vähendada töötajates tööstressi?

Töökeskkonnas esineb erinevaid tööga seotud stressoreid, mis vähendavad töötajatate heaolu ja efektiivsust. Nende ohjamiseks on võimalik rakendada sekkumistehnikaid, millest saab järgnevas artiklis ülevaate....

Loe edasi »

Probleemilahendus kui stressi leevenduse tehnika

Hetkel maailmas toimuv on nii mõnelegi meist toonud kaasa uudseid probleemolukordi ja pannud situatsioonidesse, milles ei oleks end eal suutnud ette kujutada. Kuigi inimeste probleemid võivad oma sisult ja vormilt suuresti erineda, järgib probleemide lahenduskäik tavaliselt üldist ja kindlat seaduspära. Probleemile esimese mõttesse tuleva- või kõige lihtsamini rakendatava lahenduse valik võib olla ahvatlev, kuid mille mõju võib osutuda ajutiseks või salakavalalt probleemi hoopis süvendavaks. Artikli lõpust leiad ka probleemilahenduse töölehe. ...

Loe edasi »

Kuidas saab tööandja maandada töötajate vaimse tervise probleeme ning tagada töötajate heaolu?

Sotsiaalministeerium avaldas 2019. aasta augustikuus “Töökeskkonna vaimse tervise analüüsi”. Analüüsi üheks oluliseks eesmärgiks oli toetada tööandjaid töötajate vaimsete häirete ennetamisel ja töökeskkonnas esinevate psühhosotsiaalsete riskide maandamisel. Siin blogipostituses teen analüüsist kokkuvõtte eelnimetatud eesmärkide valguses ning leian vastused järgmistele olulistele küsimustele: Miks on oluline töötajate vaimse tervise eest hoolt kanda? Mida saab tööandja selleks ära teha? Kuidas suurendada töötajate heaolu?...

Loe edasi »

Kliinilise psühholoogi vastuvõtt

Stressikoolitus

Motivatsioonikoolitus

Suhtluskoolitus

Enesekehtestamise koolitus

Säilenõtkuse koolitus

Emotsioonide regulatsiooni koolitus