Viimasel ajal on mitmed minu patsiendid öelnud, et nad on kasutanud ChatGPT-d enesepeegelduseks, segaste tunnete mõtestamiseks ning keeruliste emotsioonidega toimetulekuks.
Emotsioonide regulatsioon on oskus, mis tuleb kasuks kõiksugustes olukordades – olgu siis tööl, suhetes või raskete elusündmuste korral. Kuigi inimesed erinevad oma oskuse poolest emotsioone reguleerida, saab seda oskust õnneks õppida ja arendada.
Tööstress on miski, millega oleme kõik kokku puutunud. Vahel aga jääb ebaselgeks, kust see alguse saab ja kuidas sellega edasi toimetada.
Vaimne heaolu on miski, mida me kõik sooviksime oma elus kogeda. Mida see endast aga täpsemalt kujutab ja kuidas selleni jõuda?
Depressioon on mõiste, millega paljud on kokku puutunud. Mida see aga endast täpsemalt kujutab ja kuidas sellega tegeleda?
Ärevusega on oma elu jooksul kokku puutunud kõik inimesed. Vahel võib aga ärevus üle kasvada ärevushäireks, mis vajab diagnoosimist ja ravi. Kuidas ärevushäirele õigel ajal jälile saada?
Digiväsimus on miski, millega oleme arvatavasti kõik ühel või teisel hetkel tihedalt kokku puutunud ja tundnud, et oleme nutiseadmete kasutamisest ja videokõnedes istumisest kurnatud. Kuidas sellise seisundiga aga paremini toime tulla?
Ärevus on miski, millega me kõik aeg-ajalt oleme kokku puutunud. Kui lähedalt ja põhjalikult me aga selle levinud seisundiga tuttavad oleme?
Kuidas stressi ja raskustega paremini toime tulla? Räägime lähemalt psühholoogilisest vastupidavusest ja viisidest, kuidas seda omadust enda juures arendada.
Me kõik oleme vahel stressis ja pinges – mõnikord ka ise sellest endale aru andmata. Tähelepanuta jäänud pingetunne võib märkamatult kuhjuda ja viia läbipõlemiseni. Üks hea viis seda ennetada on aegsasti lõõgastumistehnikaid õppida ja neid regulaarselt praktiseerida. Annamegi mõnest sellisest võttest siinses artiklis ülevaate.
Mida teha, kui tunned, et oled läbipõlemise äärel või juba täiesti läbi põlenud? Anname ülevaate sellest, kuidas kurnatussündroomiga tegeleda nii ennetavas kui ka taastumisele suunatud võtmes.
“Ma olen ületöötanud, ülekoormatud ja iga päevaga järjest enam masendunud. Olen kaotanud igasuguse motivatsiooni tööd teha! Vahel mõtlen, et võiks kõigele käega lüüa ja ameti lihtsalt maha panna.” Suure tõenäosusega oled sarnaseid mõtteid kuulnud mõne oma sõbra, töötaja või kolleegi suust. Võib-olla oled kunagi ka ise end mõnelt sääraselt väljaütlemiselt tabanud. See tähendab, et oled arvatavasti läbipõlemise teemaga juba ennegi kokku puutunud.
Töökeskkonnas esineb erinevaid tööga seotud stressoreid, mis vähendavad töötajatate heaolu ja efektiivsust. Nende ohjamiseks on võimalik rakendada sekkumistehnikaid, millest saab järgnevas artiklis ülevaate.
Hetkel maailmas toimuv on nii mõnelegi meist toonud kaasa uudseid probleemolukordi ja pannud situatsioonidesse, milles ei oleks end eal suutnud ette kujutada. Kuigi inimeste probleemid võivad oma sisult ja vormilt suuresti erineda, järgib probleemide lahenduskäik tavaliselt üldist ja kindlat seaduspära. Probleemile esimese mõttesse tuleva- või kõige lihtsamini rakendatava lahenduse valik võib olla ahvatlev, kuid mille mõju võib osutuda ajutiseks või salakavalalt probleemi hoopis süvendavaks. Artikli lõpust leiad ka probleemilahenduse töölehe.
Sotsiaalministeerium avaldas 2019. aasta augustikuus “Töökeskkonna vaimse tervise analüüsi”. Analüüsi üheks oluliseks eesmärgiks oli toetada tööandjaid töötajate vaimsete häirete ennetamisel ja töökeskkonnas esinevate psühhosotsiaalsete riskide maandamisel. Siin blogipostituses teen analüüsist kokkuvõtte eelnimetatud eesmärkide valguses ning leian vastused järgmistele olulistele küsimustele: Miks on oluline töötajate vaimse tervise eest hoolt kanda? Mida saab tööandja selleks ära teha? Kuidas suurendada töötajate heaolu?
