Mõnele võivad järgnevad probleemi lahendamise sammud tunduda intuitiivsed ning lausa iseenesest mõistetavad, mille üle on mul ainult hea meel. Siiski on elu näidanud, et pingelisel hetkel kipuvad põhitõed- ja meetodid ununema.
- Defineeri probleem
Enne probleemi defineerimist võib see tunduda segane ja hägune. Probleemi kirja panemine aitab informatsiooni organiseerida, probleemi uue nurga alt näha ning tuvastada selle kõige olulisemad aspektid. Selles faasis küsi endalt: Millal ja mis olukordades probleem esineb? Mis on probleemi põhjustajaks? Kaalu nii enda käitumist kui ka väliseid tegureid/faktoreid.
Seejärel pane probleem kirja sõnastades see võimalikult põhjalikult ja täpselt.
- Teosta ajurünnak
Genereeri probleemile võimalikult palju erinevaid lahendusi (soovitavalt vähemalt kolm). Ilma alternatiive kaalumata võib juhtuda esialgsesse probleemilahenduse ideesse kinni jäämine. Probleemi lahenduseks sobib tavaliselt aga mitu varianti ning esimene pähe tulev lahendus ei pruugi alati kõige paremaks osutuda.
- Kaalu probleemilahenduste plusse ja miinuseid ning vali välja parim lahendus
Kõigepealt vabane lahendustest, mis näivad kohe esmapilgul ebaefektiivsed või ebapraktilised. Seejärel kaalutle sõelale jäänud lahenduste plusse ja miinuseid kirjutades need iga probleemi juurde eraldi lahtritesse (probleemilahenduse töölehe leiad artikli lõpust). Selles staadiumis võib tulla mõnele uuele ja veel paremale lahendusele või avastada, et mõistlik oleks mõnda lahendust omavahel kombineerida.
Raskuste esinemisel erinevate lahenduste plusside ja miinuste kaalumisel, võib juhinduda järgnevatest küsimustest: Kas see on pika-ajaline või lühiajaline lahendus? Kui tõenäoliselt selle lahenduse täide viin? Kuidas see lahendus teisi inimesi mõjutab?
- Vii lahendus ellu
Selleks, et olla kindlam, et lahenduse realiseerub, on mõistlik arutleda,millal ja kuidas lahendust teostatakse. Mõni tegevus vajab elluviimiseks kindlat aega või on seotud mõne teise konkreetse sündmuse juhtumisega. Kui lahendusel on rohkem kui üks samm, pane kirja kõik sammud, mida lahenduse edukaks rakendamiseks vaja teha on.
- Reflekteerimine ehk lahenduse efektiivsuse analüüsimine
Viimaks, pärast lahenduse elluviimist, on aeg lahendust analüüsida ja mõelda sellele, mis toimis ja mis mitte Isegi kui probleemi puhul oli tegemist ühekordse sündmusega, on lahendusest tõenäoliselt ikka midagi õppida. Võta hetk, et reflekteerida probleemija enda lahenduskäigu üle vastates küsimustele: Mil viisil oli minu lahendus efektiivne? Mil viisil oli minu lahendus ebaefektiivne? Kui ma saaksin ajas tagasi minna, siis mida teeksin antud probleemi lahendamisel teistmoodi? Mis nõuandeid annaksin ma kellelegi teisele, kes sarnase probleemi küüsis on?
Kommentaarid
[…] Lisaks lõõgastusharjutustele on olemas aga ka aktiivsemaid viise stressi maandamiseks – näiteks juhul, kui olukorda on võimalik aktiivselt lahendada ja emotsioonid (enam) enda alla ei ähvarda matta. Sel juhul võib kasutada näiteks probleemilahendustehnikat, millest oleme juba varasemalt kirjutanud siin. […]
[…] head ja usalduslikud sotsiaalsed suhted, tervislik eluviis ja tõhusad toimetulekuoskused (näiteks probleemilahendusoskus või teadveloleku praktiseerimine). Vastupidavust võivad vähendada aga näiteks negatiivsed ja […]
[…] probleemid, võib olla suurt kasu nende efektiivsest lahendamisest. Seejuures tuleb appi probleemilahendusmeetod, mille käigus tuleb sõnastada probleem, korraldada lahendustele suunatud ajurünnak, ning kaaluda […]