100%
digiväsimus
Anastassia Heinvere

Anastassia Heinvere

Kuidas digiväsimusega toime tulla?

Digiväsimus on emotsionaalne ja füüsiline väsimus, mille toob endaga kaasa pidev nutiseadmete kasutamine⁽¹⁾⁽²⁾. Kuigi nutiseadmete laialdane kasutamine on olnud juba mõnda aega levinud, kasvas see koroonakriisi valguses veelgi⁽²⁾. Paljud töötajad suundusid kodukontoritesse, lapsed puutusid pikemalt kokku koduõppega ning vaba aja sisustamine digiseadmete abil muutus veelgi populaarsemaks; näost-näkku suhtlemine asendus aga videokõnedega. Ei läinud kaua, kui inimesed hakkasid aga tundma digiväsimuse tunnuseid. Räägimegi täna lähemalt, mida digiväsimus endast kujutab ja mida sellega peale hakata – sest kuigi koroonapiirangud võivad leeveneda, on nutiseadmed muutunud nüüdseks lahutamatuks osaks meie elust ning on oluline õppida nende kõrval edukalt toimetama ja elama.

Kuidas digiväsimus väljendub? Kuidas seda enda ja teiste juures ära tunda⁽¹⁾⁽²⁾⁽³⁾?

  • Füüsilised sümptomid: väsinud ja/või kuivad silmad, lihaspinged, peavalud, väsimus, uneprobleemid
  • Emotsionaalsed sümptomid: ärevus, frustratsioon, kurnatus, stress, motivatsioonilangus
  • Digitaalne läbipõlemine ehk liigne seotus nutiseadmetega ning sellest tulenev väsimus⁽¹⁾. Pidev digimaailmas tegutsemine võib tekitada tunde, et nutiseadmetest ja sotsiaalmeediast distantseerumine ei ole võimalik ning et on vaja olla pidevalt kättesaadav. Seeläbi võib kujuneda vastumeelsus nutiseadmete kasutamise vastu ning juba ainuüksi mõte järjekordsest videokõnest olla väsitav. Digitaalne läbipõlemine loob eelduse ka reaalseks, üldiseks läbipõlemiseks.
  • Probleemid suhetes ja eraelus. Digiväsimusest tulenevad pinged ja kurnatus võivad paratamatult hakata mõjutama ka meie lähisuhteid ning tuua neisse rohkem konflikte, frustratsiooni ja üksildust.

Kuidas aga digiväsimus kujuneb? Loomulikult mängib suurt rolli see, kui palju veedame aega nutivahendeid kasutades, kuid mis täpsemalt muudab nad väsitavaks?

  • Keskendumine nõuab digimaailmas palju suuremat pingutust kui “pärismaailmas”⁽³⁾⁽⁴⁾⁽⁵⁾. Kui kasutame nutivahendeid töötegemiseks, kooliülesannete täitmiseks või ka lihtsalt info otsimiseks, sotsialiseerumiseks ja puhkamiseks, on meie ees avatud lõpmatute võimaluste maailm. Tasub vaid korraks avada mõni uus veebileht, aken või heita pilk oma eesmärgilt kõrvale, kui juba on meil võimalik kinni hakata arvukatest tähelepanu kõrvale juhtivatest segajatest. Tähelepanu uitamine on digimaailmas väga tavaline ning keskendumisvõime hoidmine nõuab suurt ressursi- ja energiakulu.
  • Rööprähklemine (multi-tasking)⁽¹⁾⁽⁵⁾. Tähelepanu hajutatus ja erinevate võimaluste kättesaadavus võib endaga kaasa tuua kalduvuse tegeleda rööprähklemisega. Pidev ümberlülitumine ühelt tegevuselt teisele on aga väga väsitav ja üldjoontes ebaefektiivne. Lisaks võib see kaasa tuua info ülekülluse, mis tekitab kurnatust.
  • Vähene füüsiline aktiivsus. Nutiseadmete kasutamine toob endaga tavaliselt kaasa vähenenud liikuvuse ja ebakorrektse istumisasendi. Vähene füüsiline aktiivsus tekitab pingeid, kurnab ning mängib olulist rolli digiväsimuse kujunemisel.
  • Digiväsimuse kujunemist soodustab ka stress. Mida enam oleme stressis, seda enam kipume sukelduma digimaailma ja sinna kinni jääma. Tihtipeale võib tunduda, et sotsiaalmeedia, naljakad videod ja niisama surfamine aitavad maandada pingeid ja lõõgastuda, kuid suurenenud ekraaniaeg kipub tavaliselt hoopis rohkem pingeid ja väsimust kaasa tooma. 
  • Mida kauem aega nutiseadmetes veedame, seda suurema tõenäosusega kujuneb ka digiväsimus. Eriti juhul, kui kasutame seadmeid vahetult enne magamaminekut – meie ajul on keeruline mahukast infotöötlusest kohemaid välja tulla ning seetõttu võib meie uni olla häiritud ja katkendlik.
  • Videokõnede puhul on meie tähelepanu tihtipeale meie endi nägu kujutaval aknakesel, või siis keskendume kellegi teise näo jälgimisele. Selline tegevus on pikas perspektiivis väga väsitav ja ebaloomulik – pilgu ringi rändamine ruumis on igati loomulik ja juhtub “päriselus” iseeneslikult. Digimaailmas võib aga pidev kaamera ees istumine tekitada pinget⁽⁴⁾⁽⁵⁾, sest peame pidevalt jälgima oma reaktsioone ja näoilmet – kõigile on meie nägu väga selgesti nähtav ja jälgitav. Omamoodi väljakutsuv on ka see, et videopõhine suhtlus ei ole täielikult sünkroonne ning selline harjumatu ebaloomulikkus võib tekitada frustratsiooni ja väsimust.

Hea uudis on see, et digiväsimust on võimalik ära hoida ning leevendada. Oluline on olla teadlik nutiseadmete mõjust iseendale ja oma produktiivsusele, ning seada sobivaid piire, et hoida oma vaimset ja füüsilist tervist. Jagame ka mõningaid näpunäiteid, kuidas digiväsimusega paremini toime tulla⁽²⁾⁽³⁾⁽⁴⁾⁽⁵⁾⁽⁶⁾⁽⁷⁾:

  • Sea digiseadmete kasutamisele piire ja tee pause. Digiväsimuse vältimiseks on oluline seada kindlaid piire nii iseendale kui ka organisatsioonisiseselt. Üldiselt ei ole kuigi mõistlik, kui kipume veetma rohkem aega ekraani ees kui voodis magades. Näiteks võiks olla paigas kindel kellaaeg või tööaeg, mille järel enam kelleltki kättesaadavust ei eeldata – ei telefonitsi ega meilitsi. Ekraanid võiksid jääda võimalusel magamistoa ukse taha ning ka süüa võiks ekraanidest eemal.
  • Suurenda oma füüsilist aktiivsust. Pideva istumise kompenseerimiseks on oluline olla füüsiliselt aktiivne, et vältida pingeid, valusid ja väsimust. Näiteks võib pauside ajal minna jalutama, teha venitusharjutusi, käia hommikuti jooksmas või korraldada jalutamiskoosolekuid. Alati ei pea arvutiekraani taga istuma, et oma mõtteid välja öelda ja teisi kuulata.
  • Praktiseeri lõõgastusharjutusi. Nendega on hea sisustada näiteks pause, mil ekraanist puhkad. Lõõgastustehnikad aitavad taastuda nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Kasuks võib tulla näiteks visualiseerimine või progressiivne lihaslõdvestus. Harjutustest saad lähemalt lugeda ja neid järele proovida siit.
  • Vähenda rööprähklemist. Kuigi võib tunduda, et paralleelselt mitme asjaga tegelemine on tulutoov, on see tegelikkuses väsitav ja väheefektiivne. Videokõne ajal meili kirjutamine, esitluse viimistlemine ja arvete maksmine soodustab kahtlemata digiväsimuse kiiret kujunemist. Selle asemel tuleks keskenduda ühele tegevusele korraga.
  • Turguta oma psühholoogilist vastupidavust. Digiväsimuse ja stressirohke perioodiga aitab paremini toime tulla see, kui oleme vaimselt paindlikud ja taastumisvõimelised. Säärast omadust nimetatakse säilenõtkuseks ning hea uudis on see, et seda oskust on võimalik endas ka arendada. Psühholoogilise vastupidavuse kasvatamisest saab lähemalt lugeda siit.
  • Planeeri aega ja tee ettevalmistusi. Ootamatustest ja ärevusest tingitud stressi aitab vähendada see, kui varud aega ettevalmistuste tegemiseks – näiteks tutvud varakult uue tarkvaraga, logid vajalikku keskkonda aegsasti sisse, vähendad segajaid nii oma töölaual kui ka ekraanil (näiteks paned kinni kõik ebavajalikud aknad).

  • Hoolitse oma unehügieeni eest. Nii füüsilist, vaimset kui ka digiväsimust aitab leevendada korralik ja sügav uni. Hea une toob aga see, kui hoolitseme oma unehügieeni eest: oluline on vältida ekraane vähemalt tunda ega enne magamaminekut, õhutada magamistuba, tegeleda õhtul rahustavate tegevustega (näiteks juua teed, jalutada, mediteerida) ning minna magama regulaarselt enam-vähem ühesugusel kellaajal. Soovitatav on oma nutitelefoni äratuskellana mitte kasutada – sel moel väheneb kiusatus vahetult enne magamaminekut ja pärast ärkamist telefonis surfata.
  • Otsi sotsiaalset tuge. Kuigi digimaailmas on suhtlemine muutunud ääretult lihtsaks, vajame siiski ka silmast-silma suhtlust ja füüsilist lähedust. Digiväsimuse vältimiseks on hea mõte vahel siiski kohtuda ka reaalelus ning jagada oma muresid ja rõõme näost näkku.
  • Tee üks digitaalne detox⁽⁸⁾. Kui digiväsimus on juba rohkem kanda kinnitanud, on hea mõte teha võimalusel üks digitaalne detox ehk loobuda igasugustest nutiseadmete kasutamisest mingiks kindlaks ajaks – olgu selleks siis üks päev, terve nädalavahetus või ka puhkusenädal. Digitaalseid detoxe annab läbi viia mitmel erineval moel – võib loobuda vaid sotsiaalmeedia ja nutitelefoni kasutamisest, pühendunum puhastuja võib aga distantseeruda kõigist ekraanidest, sealhulgas televiisorist ja arvutist. Säärane detox aitab leida alternatiivseid lõõgastusviise ekraaniajale, pöörata tähelepanu olulistele asjadele väljaspool digimaailma, saada paremat kontakti oma väärtustega ning sotsialiseeruda rohkem silmast silma, veetes rohkem aega lähedaste ja iseendaga. Detoxi lõppedes võid avastada, et sind ei tõmbagi enam teatud digivahendite suunas ning eelistad tegeleda hoopis mõne pikalt unarusse jäänud hobiga.
  • Eelista telefonikõnesid videokõnedele. Asendusena silmast-silma koosolekutele ja kohtumistele on justkui pooleldi automaatselt hakatud kasutama videokõnesid. Üldiselt on aga võimalik paljusid vestlusi pidada telefoni teel. Mitme teise inimese näoilmete pidev jälgimine video teel tekitab ülestimulatsiooni ja koormab meid lõpuks üle⁽⁴⁾. Lisaks kõnedele on muidugi võimalik alati mõelda ka suhtlemisele meilitsi või mõnel muul viisil.
  • Normaliseeri videokõnega liitumist väljalülitatud kaameraga. Pidev kaamera ees istumine on väsitav ja võib tekitada pingeid. On igati normaalne, kui vahepeal soovime sellest puhata ja keskenduda hoopis räägitavale jutule, mitte omaenese pildi jälgimisele. Kui kaamera sisse lülitamine on kohustuslik või soovitav, on hea mõte oma kujutis enda vaatest ära peita, et vältida pikaajalist iseendaga tõtt vahtimist. 
  • Lisa töökõnede algusesse ja lõppu lõbusaid sotsiaalseid tegevusi. Inimesed on siiski, nagu teada, sotsiaalsed loomad, ning vajavad spontaanset, kerget suhtlust. Silmast silma on töö juures, kokkusaamistel ja konverentsidel lihtne suhelda; töökõnedes kipub jutt aga koonduma vaid asjaajamiste ümber. Mõni vahva jääsulatamismäng, jagamisring või muu lõbusat sorti tegevus enne koosolekut või pärast seda aitab suurendada ka töötajate omavahelist seotust ning seeläbi ka kasvatada tööst haaratust

Kui artikkel oli sulle kasulik, siis kliki „Meeldib”, ja kui see võiks ka sinu sõpradele huvitav olla, siis kliki „Jaga”. Aitäh!

Jaga seda postitust:

Share on facebook
Share on twitter
Share on linkedin

Kommentaarid

Kuidas digiväsimusega toime tulla?

Digiväsimus on emotsionaalne ja füüsiline väsimus, mille toob endaga kaasa pidev nutiseadmete kasutamine⁽¹⁾⁽²⁾. Kuigi nutiseadmete laialdane kasutamine on olnud juba mõnda aega levinud, kasvas see...

Loe edasi »

Kuidas ennast motiveerida?

Motivatsiooni kadumine või puudumine võib olla frustreeriv ja väsitav kogemus. Selle hoidmine keerulistel aegadel võib tunduda suisa saavutamatu eesmärk. Siiski on see võimalik....

Loe edasi »

Kuidas töötajana tööst haaratust suurendada?

Tööst haaratus mängib olulist rolli selles, et töötaja oleks motiveeritud ja pühendunud. Pea keegi meist ei suuda olla püsivalt motiveeritud – kuid kui tunda võimalusi, kuidas iseenda tööst haaratust suurendada, on lihtsam ennetada ja leevendada olukordi, kus tööle minemine ei tundu nii tähenduslik ja kaasahaarav. Just sellega aitamegi käesolevas artiklis lähemalt tegeleda....

Loe edasi »

Tööst haaratuse suurendamine organisatsioonis

Kõrge tööst haaratusega inimese jaoks seostuvad oma töökoha ja igapäevase tegutsemisega sellised märksõnad nagu pühendumus, entusiasm, süvenemine ja energia. Kuid mida tööst haaratus õigupoolest tähendab ja kuidas seda nähtust oma organisatsioonis kultiveerida?...

Loe edasi »

5 praktilist lõõgastustehnikat

Me kõik oleme vahel stressis ja pinges – mõnikord ka ise sellest endale aru andmata. Tähelepanuta jäänud pingetunne võib märkamatult kuhjuda ja viia läbipõlemiseni. Üks hea viis seda ennetada on aegsasti lõõgastumistehnikaid õppida ja neid regulaarselt praktiseerida. Annamegi mõnest sellisest võttest siinses artiklis ülevaate....

Loe edasi »

Väärtused: töökollektiivi edu alustalad

Ausus, õiglus, õnn, koostöö, areng… Need on vaid mõned paljudest märksõnadest, mis seostuvad väärtuste mõistega. Just väärtused on need mõjurid, mis suuresti meie käitumist ja püüdlusi suunavad – vahel ei pruugi me seda endale aga isegi teadvustada. Mida väärtused endast siiski kujutavad ja kuidas neid enda kasuks tööle panna? Miks on need olulised töökollektiivi seisukohalt? Uurime seda teemat käesolevas artiklis veidi lähemalt....

Loe edasi »

Halva uudise lugemine rikub tuju ka järgmisel päeval

Inimene on evolutsiooni tulemusel arenenud reageerima tugevamalt negatiivsele infole ehk ohule. Arvestades, et paljude negatiivsete uudiste teadmine ei muuda meie elu aga kuidagi, tasuks enne sensatsiooniliselt kõlaval pealkirjal klõpsamist mõelda, ega me sellega endale hoopis karuteenet tee....

Loe edasi »

Läbipõlemine – kuidas ära tunda läbipõlenud töötajat?

“Ma olen ületöötanud, ülekoormatud ja iga päevaga järjest enam masendunud. Olen kaotanud igasuguse motivatsiooni tööd teha! Vahel mõtlen, et võiks kõigele käega lüüa ja ameti lihtsalt maha panna.” Suure tõenäosusega oled sarnaseid mõtteid kuulnud mõne oma sõbra, töötaja või kolleegi suust. Võib-olla oled kunagi ka ise end mõnelt sääraselt väljaütlemiselt tabanud. See tähendab, et oled arvatavasti läbipõlemise teemaga juba ennegi kokku puutunud....

Loe edasi »

Kuidas vähendada töötajates tööstressi?

Töökeskkonnas esineb erinevaid tööga seotud stressoreid, mis vähendavad töötajatate heaolu ja efektiivsust. Nende ohjamiseks on võimalik rakendada sekkumistehnikaid, millest saab järgnevas artiklis ülevaate....

Loe edasi »

Halvad uudised tekitavad stressi ja teevad õnnetuks

Evolutsioon on häälestanud meie psüühika ohtude suhtes valvas olema. Moodsas maailmas on uudised üks oluline allikas, kust leida võimalike ohtude kohta infot. Eelsoodumus ohte märgata on üks põhjus, miks negatiivsed uudised meie tähelepanu haaravad. See omakorda aitab mõista, miks meediaväljaanded negatiivseid uudiseid meelsasti pakuvad....

Loe edasi »

Probleemilahendus kui stressi leevenduse tehnika

Hetkel maailmas toimuv on nii mõnelegi meist toonud kaasa uudseid probleemolukordi ja pannud situatsioonidesse, milles ei oleks end eal suutnud ette kujutada. Kuigi inimeste probleemid võivad oma sisult ja vormilt suuresti erineda, järgib probleemide lahenduskäik tavaliselt üldist ja kindlat seaduspära. Probleemile esimese mõttesse tuleva- või kõige lihtsamini rakendatava lahenduse valik võib olla ahvatlev, kuid mille mõju võib osutuda ajutiseks või salakavalalt probleemi hoopis süvendavaks. Artikli lõpust leiad ka probleemilahenduse töölehe. ...

Loe edasi »

Kuidas saab tööandja maandada töötajate vaimse tervise probleeme ning tagada töötajate heaolu?

Sotsiaalministeerium avaldas 2019. aasta augustikuus “Töökeskkonna vaimse tervise analüüsi”. Analüüsi üheks oluliseks eesmärgiks oli toetada tööandjaid töötajate vaimsete häirete ennetamisel ja töökeskkonnas esinevate psühhosotsiaalsete riskide maandamisel. Siin blogipostituses teen analüüsist kokkuvõtte eelnimetatud eesmärkide valguses ning leian vastused järgmistele olulistele küsimustele: Miks on oluline töötajate vaimse tervise eest hoolt kanda? Mida saab tööandja selleks ära teha? Kuidas suurendada töötajate heaolu?...

Loe edasi »

Tutvu psühholoogilise vastupidavuse veebikoolitusega

 

Tutvu tööstressi ja läbipõlemise ennetamise e-kursusega