Selles pole midagi imestusväärset – uuringud⁽¹⁾ on näidanud, et 23% töötajatest tunnevad end oma sõnul tööl tihti või alati läbipõlenuna, ning tervelt 44% veel ütleb, et tunneb end sedasi vahetevahel. Läbipõlemisest on kirjutatud arvukaid artikleid⁽²⁾⁽³⁾⁽⁴⁾⁽⁵⁾ ning on ilmne, et tegu on olulise ja aktuaalse teemaga.
Kuid miks on see teema siiski niivõrd oluline? Miks sellest rääkima peab?
Läbipõlemine on kroonilise stressi seisund, mis viib vaimse ja füüsilise kurnatuseni. Läbipõlenud inimesed on rahulolematud oma tööga, on oluliselt vähem pühendunud ja motiveeritud ning kipuvad enam ka töölt puuduma⁽⁶⁾. Osaliselt on see kindlasti seotud sellega, et läbipõlenud inimeste immuunsüsteem on nõrgem ja seetõttu on nad sagedamini haiged. Lisaks vaevavad kurnatussündroomiga inimesi kõiksugu lihaspinged ja -valud. Selle kõige tulemusena langeb inimeste efektiivsus töökohal. On selge, et selline seisund ei ole töökohal (ja ka muudes valdkondades) edukaks tegutsemiseks sugugi optimaalne. Seetõttu on oluline nii töötaja kui ka ettevõtte seisukohalt kindlustada, et läbipõlemise tõenäosus töökohal oleks võimalikult väike – ning et vajadusel osataks juba väljakujunenud seisundiga ka edukalt tegeleda ja toime tulla.
Kahjuks või õnneks on läbipõlemisel mitmeid erinevaid sümptomeid, mis aitavad kurnatussündroomile jälile saada. Laias laastus võib need sümptomid jaotada kolme kategooriasse⁽⁷⁾: füüsiline ja emotsionaalne kurnatus, küünilisus ja ebaefektiivsus. Räägime igast kategooriast veidi lähemalt.
Füüsiline ja emotsionaalne kurnatus on esimene püsivam reaktsioon ülekoormusele ja stressile. See võib väljenduda järgnevate sümptomite kaudu:
- väsimus – ka hommikul ärgates on inimene sama väsinud kui õhtul magama heites
- unehäired – raskused uinumisel, pinnapealne uni või liigvarajane ärkamine
- lihaspinge ja sellest tulenevad valud – näiteks selja-, südame- ja muud lihasvalud
- seedehäired
- madal immuunsus – näiteks sagedased külmetushaigused
- positiivsete emotsioonide vähene osakaal või kadumine
- depressiivne meeleolu
- ärevus
- jõuetuse ja lootusetuse tunne
- süütunne – sealhulgas näiteks prokrastineerimise või vähese efektiivsuse tõttu
- võimetus lõõgastuda
- eemaletõmbumine sotsiaalsetest tegevustest ja hobidest, mis varem huvi pakkusid
Küünilisus kujuneb välja reaktsioonina püsivale kurnatusele. Teatud mõttes kaitseb see inimest kurnatuse süvenemise eest, kuna inimene ei ole enam tööle nii pühendunud ja võtab endale tõenäoliselt vähem koormavaid ülesandeid. Küünilisus võib avalduda järgmistel viisidel:
- jahe ja ükskõikne suhtumine oma kolleegidesse
- skeptilisus ja vähene avatus uutele ideedele ja ettevõtmistele
- vastutuse vältimine töökohal
- ükskõiksus ja distantseeritus töö suhtes
- entusiasmi, visiooni ja eesmärkide puudumine
- soov hoida eemale tööga seotud üritustest
Ebaefektiivsus tekib kurnatuse ja küünilisuse koosmõjul. See võib väljenduda nii objektiivselt (inimene teebki oma tööd ebatõhusalt) kui ka subjektiivses võtmes (inimene tajub iseennast ebaefektiivse töötajana, sõltumata sellest, kas see vastab tõele). Mõned viisid, kuidas ebaefektiivsus võib avalduda:
- inimene tajub end ebakompetentse ja ebaproduktiivsena
- kõik ettevõtmised tunduvad liiga suured ja koormavad – neid soovitakse vältida
- saavutused tunduvad tühised ja ebaolulised
- avalduvad keskendumisraskused ja pinnapealne lähenemine
- tulemuslikkus langeb võrreldes varasemaga
- ainult miinimumpanuse andmine – sealhulgas näiteks liigvarajane lahkumine töölt
Kuidas aga inimene läbipõlemiseni ja vastavate sümptomite avaldumiseni jõuab?
Selleks, et läbipõlemist tõeliselt mõista, ei piisa ainuüksi sümptomite tundmisest ja oskusest neid märgata. Oluline on ka aru saada, kuidas selline seisund kujuneb ja mis tegurid sellesse võivad panustada. Sel moel on võimalik valida ja kujundada töökeskkonda, mis toetab töötajate vaimset tervist ning vähendab tõenäosust läbi põleda.
On leitud, et läbipõlemise kujunemise võib tinglikult jaotada järgmisteks etappideks⁽⁸⁾:
- Eneseületamine ja aina kõvemini töötamine. Ambitsioonikad ja kõrgema saavutusvajadusega inimesed soovivad ennast töökohal tõestada ja seavad endale kõrgeid ootusi. Pidev eneseületamine ja pingutamine viib fookuse eemale teistelt eluvaldkondadelt.
- Oma vajaduste eiramine. Kuna saavutusvajadus on suur ja töö võtab enda alla järjest suurema osa päevast, hakatakse aega juurde näpistama teiste valdkondade arvelt. Näiteks une, sotsiaalse elu ja hobide arvelt.
- Probleemide eiramine. Oma vajaduste eiramine viib paratamatult probleemide tekkimiseni. Tekivad konfliktid lähedastega, ilmneb väsimus ja füüsilised sümptomid kurnatusest. Sellegipoolest süüdistatakse tekkinud olukorras ajapuudust ja ignoreeritakse tõelist põhjust – ületöötamist.
- Väärtussüsteemi ja hoiakute muutumine. Oma vajaduste ja probleemide eiramine sunnib muutma oma hoiakuid. Oma pühendumist tööle on vaja mingil moel õigustada, mistõttu seatakse töö kõrgeimaks väärtuseks – seda muidugi teiste väärtuste (nagu perekond või puhkus) arvelt.
- Sotsiaalne võõrandumine ja lootusetus. Kuna suhete hoidmiseks ei jätku enam aega ega ka jaksu, toimub järk-järguline eemaldumine lähedastest. Sagenevad konfliktid, mis viivad omakorda veel sügavama lõhe tekkimiseni suhetes. Tulemuseks on isolatsioon, üksindus ja lootusetuse tunne.
- Depressioon ja läbipõlemine. Üksindus, kurnatus ja lootusetus muutuvad järjest kõikehõlmavamaks ning inimesel on keeruline olukorraga iseseisvalt toime tulla. Selles etapis on tihtipeale vaja juba professionaalide (nt psühholoogi) abi.
Oluline on seejuures aga märkida, et läbipõlemine ei ole ainult üksikindiviidi probleem ega tulene tingimata töötaja enda puudujääkidest või omapäradest. Suurt rolli läbipõlemises mängib ka töötaja ja töökeskkonna omavaheline sobimatus. See võib tähendada näiteks⁽⁹⁾:
- liiga suurt töökoormust
- ebapiisavat tasu ja tunnustust
- vähest kontrolli töökeskkonna ja -ülesannete üle
- sotsiaalse toe puudumist töökohal
- ebaselgeid töörolle ja ülesandeid
- vastuolulisi ettevõttesiseseid väärtusi
Seetõttu on oluline vaadelda läbipõlemise väljakujunemist kui koosmõju inimese enda ja töökeskkonna omaduste vahel. Seeläbi on lihtsam kurnatussündroomi teket ka ennetada. Näiteks saab ka tööandja ise anda oma panuse oma töötajate stressitaseme vähendamisel – meie artiklist saab täpsema ülevaate, millised lähenemised selle jaoks olemas on.
Kuid mida teha, kui läbipõlemine on juba tabanud ja sümptomid ilmnenud? Toimetulekust läbipõlemisega kirjutame lähemalt juba järgmises blogiartiklis.
Huvi korral võid täita ära testi, mille abil on võimalik hinnata läbipõlemissündroomi sümptomite esinemist iseendal. Läbipõlemine ei ole maailma lõpp – tasakaaluka eluviisi toel on seda võimalik nii ennetada kui ka leevendada!
