Mis tegelikult tööstressi põhjustab
Tööstress on miski, millega oleme kõik kokku puutunud. Vahel aga jääb ebaselgeks, kust see alguse saab ja kuidas sellega edasi toimetada.
Tööstress on miski, millega oleme kõik kokku puutunud. Vahel aga jääb ebaselgeks, kust see alguse saab ja kuidas sellega edasi toimetada.
Digiväsimus on miski, millega oleme arvatavasti kõik ühel või teisel hetkel tihedalt kokku puutunud ja tundnud, et oleme nutiseadmete kasutamisest ja videokõnedes istumisest kurnatud. Kuidas sellise seisundiga aga paremini toime tulla?
Mida teha, kui tunned, et oled läbipõlemise äärel või juba täiesti läbi põlenud? Anname ülevaate sellest, kuidas kurnatussündroomiga tegeleda nii ennetavas kui ka taastumisele suunatud võtmes.
“Ma olen ületöötanud, ülekoormatud ja iga päevaga järjest enam masendunud. Olen kaotanud igasuguse motivatsiooni tööd teha! Vahel mõtlen, et võiks kõigele käega lüüa ja ameti lihtsalt maha panna.” Suure tõenäosusega oled sarnaseid mõtteid kuulnud mõne oma sõbra, töötaja või kolleegi suust. Võib-olla oled kunagi ka ise end mõnelt sääraselt väljaütlemiselt tabanud. See tähendab, et oled arvatavasti läbipõlemise teemaga juba ennegi kokku puutunud.
Töökeskkonnas esineb erinevaid tööga seotud stressoreid, mis vähendavad töötajatate heaolu ja efektiivsust. Nende ohjamiseks on võimalik rakendada sekkumistehnikaid, millest saab järgnevas artiklis ülevaate.
Hetkel maailmas toimuv on nii mõnelegi meist toonud kaasa uudseid probleemolukordi ja pannud situatsioonidesse, milles ei oleks end eal suutnud ette kujutada. Kuigi inimeste probleemid võivad oma sisult ja vormilt suuresti erineda, järgib probleemide lahenduskäik tavaliselt üldist ja kindlat seaduspära. Probleemile esimese mõttesse tuleva- või kõige lihtsamini rakendatava lahenduse valik võib olla ahvatlev, kuid mille mõju võib osutuda ajutiseks või salakavalalt probleemi hoopis süvendavaks. Artikli lõpust leiad ka probleemilahenduse töölehe.
Sotsiaalministeerium avaldas 2019. aasta augustikuus “Töökeskkonna vaimse tervise analüüsi”. Analüüsi üheks oluliseks eesmärgiks oli toetada tööandjaid töötajate vaimsete häirete ennetamisel ja töökeskkonnas esinevate psühhosotsiaalsete riskide maandamisel. Siin blogipostituses teen analüüsist kokkuvõtte eelnimetatud eesmärkide valguses ning leian vastused järgmistele olulistele küsimustele: Miks on oluline töötajate vaimse tervise eest hoolt kanda? Mida saab tööandja selleks ära teha? Kuidas suurendada töötajate heaolu?