Hollandi teadlasi huvitas, kas ja kuidas mõjub uudiste negatiivsus inimeste emotsionaalsele seisundile. Vastusele jõudmiseks võtsid uurijad kasutusele kogemuse väljavõtte meetodi ehk küsisid osalejatelt nutirakenduse vahendusel 5 korda päevas, mis nende mõtetes ja tunnetes parasjagu toimub. Andmeid koguti 63 inimeselt 10 päeva jooksul.
Tulemused näitasid, et mida negatiivsemate uudistega inimene parasjagu kokku on puutunud, seda enam tundis ta negatiivseid emotsioone nagu ärevus ja ärritus ning vähem positiivseid emotsioone nagu rõõm ja rahulolu. Uudiste mõju tunnetele oli üldiselt pigem väike, kuid muutus suuremaks, kui uudise sisu oli inimesele isiklikult oluline.
Varasemad uuringud on näidanud, et suurtes doosides negatiivsete uudiste tarbimine võib omada ka kumulatiivset mõju. Näiteks leiti Bostoni maratoni terrorirünnaku järel läbi viidud uuringus, et inimesed, kes jälgisid rünnaku meediakajastust kuus või enam tundi päevas, olid nädala möödudes tugevamas stressis, kui inimesed, kes rünnakut oma silmaga pealt nägid.
Pikaajaliselt kuhjuv stress võib nõrgestada ka immuunsüsteemi ja seeläbi suurendada vastuvõtlikust erinevatele haigustele. Aastatepikkune stress võib aidata kaasa südame- ja veresoonkonna haiguste tekkele. Lisaks võivad negatiivsed emotsioonid viia ebatervisliku käitumiseni nagu meelemürkide või kõrge kalorsusega toitude tarbimine.
Negatiivsed uudised pole enamasti kõige olulisemad stressiallikad, kuid oma panuse igapäevaelu stressorite kõrval võivad nad anda siiski.
Üks viis end uudiste negatiivsuse eest kaitsta on pidada mõistlikku meediadieeti. Lisaks saab uudistest tingitud negatiivseid tundeid juhtida ehk reguleerida. Seni on emotsioonide reguleerimise rolli negatiivsete uudiste mõjus vähe uuritud.
Artikli kaasautor: Andero Uusberg
Antud artikkel ilmus algselt Novaatoris ja seda saab lugeda siin.
Kommentaarid