100%

Halva uudise lugemine rikub tuju ka järgmisel päeval

Inimene on evolutsiooni tulemusel arenenud reageerima tugevamalt negatiivsele infole ehk ohule. Arvestades, et paljude negatiivsete uudiste teadmine ei muuda meie elu aga kuidagi, tasuks enne sensatsiooniliselt kõlaval pealkirjal klõpsamist mõelda, ega me sellega endale hoopis karuteenet tee.
emotsioonide reguleerimine
Airika Harrik

Airika Harrik

“Negatiivse uudise mõjule pühendatud varasemad uuringud on näidanud, et inimesed üldiselt muutuvad nende suhtes tähelepanelikumaks,” ütleb Tartu Ülikooli ajakirjandussotsioloog Ragne Kõuts-Klemm. Ta lisab, et juba evolutsiooniliselt on inimese tähelepanu ootamatule ja negatiivsele suurem kui sõbralikule, heale ja positiivsele.

Sama kinnitab ka vaimse tervise koolitaja Pärtel Poopuu, kelle sõnul saame inimese puhul rääkida negatiivsuse kaldest. “See on suundumus, mille järgi inimene prioritiseerib ja reageerib negatiivsele informatsioonile tugevamalt kui samavõrra positiivsele informatsioonile,” seletab ta.

Kui ürginimene pidi ellujäämiseks märkama end ümbritsevas keskkonnas olevaid vahetuid ohte nagu potentsiaalne kiskja, siis tänapäeval aitavad inimesel keskkonnas ja ühiskonnas levivaid ohte märgata ja vältida ajakirjanikud. Kuna inimesed loevad negatiivsuse kalde tõttu halbu uudiseid rohkem, motiveerib see ajakirjanikke lugejate “rõõmuks” rohkem halbu uudiseid tootma.

“Siin ei ole probleem aga ainult ajakirjanikes,” märgib Poopuu. “Näiteks ühe uuringu järgi ka inimesed, kes eelistavad enda sõnul lugeda rohkem positiivseid uudiseid, loevad ikkagi samavõrra palju negatiivseid uudiseid kui need, kellel ei ole sellist hoiakut.”

Kõuts-Klemmi sõnul ei tõmba mujal maailmas tehtud uuringute järgi lugejaid ühtmoodi siiski kõik halvad uudised. “On leitud, et eelkõige need negatiivsed uudised, mis on seotud prominentsete persoonidega, tõesti levivad kiiremini, aga mitte igasugused negatiivsed uudised,” ütleb ta.

Nii Kõuts-Klemm kui ka Poopuu märgivad, et negatiivseid uudiseid kutsuvad inimesi lugema ka ajas üha sensatsioonilisemaks ja jõulisemaks muutunud pealkirjad.

Halb uudis rikub tuju mitmeks päevaks

Pärtel Poopuul on käsil magistritöö, kus ta uurib, milliseid tundeid negatiivsed uudised inimestes tekitavad, ning kas lugejal on võimalik erinevate olukorra ja emotsioone ümberhindamise tehnikate abil uudistest tingitud negatiivseid tundeid leevendada.

Tema uuringus anti osalejatele viie järjestikkuse päeva jooksul iga päev lugeda ühte negatiivset koroonaviiruse pandeemiaga seotud uudist. Neljal päeval pidi halba uudist lugenud inimene oma lugemisel tekkinud negatiivseid tundeid ühte neljast ümberhindamise strateegiat kasutades ümberhindama. Viiendal ehk kontrollpäeval ei pidanud inimene pärast uudise lugemist midagi tegema.

Selgus, et negatiivseid emotsioone vähendas halba uudist lugenud inimestel vaid üks ümberhindamise strateegia, milleks oli emotsiooni ümberhindamine. Poopuu sõnul aitas see, kui inimene küsis endalt peale uudise lugemist neli õiget küsimust:

  • Kas sa pead oma tundeid hullemaks, kui need tegelikult on?
  • Võib-olla süüdistad sa ennast või teisi oma reaktsiooni eest ülemäära?
  • Äkki sa alahindad oma võimet tekkinud tunnetega toime tulla?
  • Kas see, kuidas sa mõtled oma emotsionaalsest reaktsioonist, võib olla mingis osas ebatäpne?

Poopuu lisab, et need küsimused võivad osutuda kasulikuks ka igapäevaolukordades oma negatiivsete tunnetega toimetulekul.

 

Tema uuringus osalejad pidid iga päev enne artikli lugemist vastama veebi teel ka küsimustele, kuidas nad ennast tunnevad. Osalejad pidid hindama endal kaheksat emotsiooni, nende seas ärevust, hirmu, kurbust, viha, rahulolu ja kergendust.

Küsitlusest selgus, et pärast negatiivse uudise lugemist vähenesid positiivsed tunded nagu üldine rahulolu ja õnnetunne. “Inimesed tundsid negatiivseid uudiseid lugedes rohkem vastikust, hirmu ja viha,” loetleb Poopuu. Kuigi tema uuringus see välja ei tulnud, on psühholoogi sõnul teistes maailma uuringutes kasvanud halbade uudiste lugemise tagajärjel lugejatel ka ärevus.

Ärevuse tõusule viitab Poopuu sõnul ka tõik, et uuringus kasutatud ärevussümptomeid ning depressiooni seiravas küsimustikus sai pandeemia haripunktis aprillis 30 protsenti katseisikuid võimalikele vaimse tervise probleemidele viitava tulemus. Suve keskpaigas oli selliseid vastajaid vaid 20 protsenti.

“Veel huvitavam oli see, et ka järgmisel päeval peale negatiivse uudise lugemist kogesid need inimesed vähem positiivseid emotsioone,” märgib Poopuu ja lisab, et täna loetul võib olla pikaajaline mõju.

Meediadieet ja meditatsioon

Ebavajaliku ärevuse ja halbade tunnete vältimiseks soovitab Pärtel Poopuu suunata oma tähelepanu mingitesse teistesse tegevustesse. Näiteks võiks inimene pideva uudiste lugemise asemel minna jalutama, lugeda raamatut, nautida rahulikku muusikat või mediteerida.

“Mediteerimine aitab kindlasti rohkem hetkes olla,” seletab ta. “See aitab hetke paremini teadvustada, mis tähendab, et kui sa lähed uudiseid lugema, siis negatiivsed uudised ja clikbait-pealkirjad ei tõmba sind automaatselt negatiivsuse kalde tõttu nende peale kohe vajutama.”

Meditatsioon võib Poopuu sõnul aidata inimesel ka paremini vahet teha, millist uudist üldse tasub lugeda. “Näiteks eriolukorra ajal oli intensiivne uudis, et New Yorgi tipparst tegi enesetapu. Kas sulle on kuidagi kasulik, et sa seda uudist loed?” küsib ta retooriliselt. Sageli kirjutatakse uudistes ka näiteks välismaal juhtunud katastroofidest ja sealsetest hukkunutest. Poopuu sõnul ei saa lugeja sellise teabe korral juhtunu osas midagi parata. “See tekitab meis lihtsalt negatiivseid emotsioone, ilma et me kuidagi saaksime kuidagi olukorda parandada,” märgib ta.

Lugemist vääriks tema sõnul pigem konstruktiivne ajakirjandus, kus rakendataks positiivse psühholoogia tehnikaid ilma ajakirjanduse põhifunktsioone, nagu inimeste informeerimine, ohverdamata. Sellistes lugudes kirjeldatakse küll ka õnnetusjuhtumeid, kuid pakutakse välja ka mingi lahendus või vihje, kuidas edaspidi sarnast õnnetust ennetada või olukorda parandada. “Näiteks võib tuua Beiruti sadama plahvatuse Eesti meedias kajastamise, kus ajakirjandus küsis, kuidas Eestis ammooniumnitraati hoiustatakse ning kuidas me saaks enda riigis sellist katastroofi ära hoida,” toob Poopuu näite.

Lisaks soovitab ta hoida ka meediadieeti. “Võtagi endale mingi kindel aeg, kus sa loed uudiseid,” ütleb ta. “Näiteks loed hommikul kohvi kõrvale ja siis rohkem ei loegi või loed näiteks õhtul pärast tööd, siis sa pidevalt ei oleks meedia ja uudistega seotud.”

Ragne Kõuts-Klemmi sõnul on lugejad muutunud aga nutikamaks ja näevad negatiivseid sensatsioonimaigulisi pealkirju üha paremini läbi. Teisipidi pakub killustunud meediaruum inimestele võimalusi ebavajalikult negatiivset sisu vältida ning paljud lugejad seda Kõuts-Klemmi sõnul ka teevad.

Teemast huvitatutel ja ärevuse all kannatajatel soovitab Pärtel Poopuu lugeda ka infomaterjali “Muretsemise ja ärevusega elamine keset ülemaailmset ebakindlust”.

 

26.10–30.10.2020 toimub teist korda Eestis meediapädevuse nädal, mille eesmärk on tõsta nii laste ja noorte kui õpetajate ja laiema avalikkuse teadlikkust ümbritseva inforuumi võimalustest ja ohtudest ning pöörata tähelepanu kriitilise mõtlemise olulisusele. Vaata lisa ERRi erilehelt.

Artikkel ilmus algselt 26.10.2020 Novaatori meediataibu rubriigis. 

Originaalartiklit saab lugeda siin

Jaga seda postitust:

Share on facebook
Share on twitter
Share on linkedin

Kommentaarid

Kuidas läbipõlemisega toime tulla?

Mida teha, kui tunned, et oled läbipõlemise äärel või juba täiesti läbi põlenud? Anname ülevaate sellest, kuidas kurnatussündroomiga tegeleda nii ennetavas kui ka taastumisele suunatud võtmes....

Loe edasi »

Halva uudise lugemine rikub tuju ka järgmisel päeval

Inimene on evolutsiooni tulemusel arenenud reageerima tugevamalt negatiivsele infole ehk ohule. Arvestades, et paljude negatiivsete uudiste teadmine ei muuda meie elu aga kuidagi, tasuks enne sensatsiooniliselt kõlaval pealkirjal klõpsamist mõelda, ega me sellega endale hoopis karuteenet tee....

Loe edasi »

Kuidas ära tunda läbipõlenud töötajat?

“Ma olen ületöötanud, ülekoormatud ja iga päevaga järjest enam masendunud. Olen kaotanud igasuguse motivatsiooni tööd teha! Vahel mõtlen, et võiks kõigele käega lüüa ja ameti lihtsalt maha panna.” Suure tõenäosusega oled sarnaseid mõtteid kuulnud mõne oma sõbra, töötaja või kolleegi suust. Võib-olla oled kunagi ka ise end mõnelt sääraselt väljaütlemiselt tabanud. See tähendab, et oled arvatavasti läbipõlemise teemaga juba ennegi kokku puutunud....

Loe edasi »

Halvad uudised tekitavad stressi ja teevad õnnetuks

Evolutsioon on häälestanud meie psüühika ohtude suhtes valvas olema. Moodsas maailmas on uudised üks oluline allikas, kust leida võimalike ohtude kohta infot. Eelsoodumus ohte märgata on üks põhjus, miks negatiivsed uudised meie tähelepanu haaravad. See omakorda aitab mõista, miks meediaväljaanded negatiivseid uudiseid meelsasti pakuvad....

Loe edasi »