Kuidas digiväsimusega toime tulla?

Digiväsimus on emotsionaalne ja füüsiline väsimus, mille toob endaga kaasa pidev nutiseadmete kasutamine⁽¹⁾⁽²⁾. Kuigi nutiseadmete laialdane kasutamine on olnud juba mõnda aega levinud, kasvas see koroonakriisi valguses veelgi⁽²⁾. Paljud töötajad suundusid kodukontoritesse, lapsed puutusid pikemalt kokku koduõppega ning vaba aja sisustamine digiseadmete abil muutus veelgi populaarsemaks; näost-näkku suhtlemine asendus aga videokõnedega. Ei läinud kaua, kui inimesed hakkasid aga tundma digiväsimuse tunnuseid. Räägimegi täna lähemalt, mida digiväsimus endast kujutab ja mida sellega peale hakata – sest kuigi koroonapiirangud võivad leeveneda, on nutiseadmed muutunud nüüdseks lahutamatuks osaks meie elust ning on oluline õppida nende kõrval edukalt toimetama ja elama.

Kuidas digiväsimus väljendub? Kuidas seda enda ja teiste juures ära tunda⁽¹⁾⁽²⁾⁽³⁾?

  • Füüsilised sümptomid: väsinud ja/või kuivad silmad, lihaspinged, peavalud, väsimus, uneprobleemid
  • Emotsionaalsed sümptomid: ärevus, frustratsioon, kurnatus, stress, motivatsioonilangus
  • Digitaalne läbipõlemine ehk liigne seotus nutiseadmetega ning sellest tulenev väsimus⁽¹⁾. Pidev digimaailmas tegutsemine võib tekitada tunde, et nutiseadmetest ja sotsiaalmeediast distantseerumine ei ole võimalik ning et on vaja olla pidevalt kättesaadav. Seeläbi võib kujuneda vastumeelsus nutiseadmete kasutamise vastu ning juba ainuüksi mõte järjekordsest videokõnest olla väsitav. Digitaalne läbipõlemine loob eelduse ka reaalseks, üldiseks läbipõlemiseks.
  • Probleemid suhetes ja eraelus. Digiväsimusest tulenevad pinged ja kurnatus võivad paratamatult hakata mõjutama ka meie lähisuhteid ning tuua neisse rohkem konflikte, frustratsiooni ja üksildust.

Kuidas aga digiväsimus kujuneb? Loomulikult mängib suurt rolli see, kui palju veedame aega nutivahendeid kasutades, kuid mis täpsemalt muudab nad väsitavaks?

  • Keskendumine nõuab digimaailmas palju suuremat pingutust kui “pärismaailmas”⁽³⁾⁽⁴⁾⁽⁵⁾. Kui kasutame nutivahendeid töötegemiseks, kooliülesannete täitmiseks või ka lihtsalt info otsimiseks, sotsialiseerumiseks ja puhkamiseks, on meie ees avatud lõpmatute võimaluste maailm. Tasub vaid korraks avada mõni uus veebileht, aken või heita pilk oma eesmärgilt kõrvale, kui juba on meil võimalik kinni hakata arvukatest tähelepanu kõrvale juhtivatest segajatest. Tähelepanu uitamine on digimaailmas väga tavaline ning keskendumisvõime hoidmine nõuab suurt ressursi- ja energiakulu.
  • Rööprähklemine (multi-tasking)⁽¹⁾⁽⁵⁾. Tähelepanu hajutatus ja erinevate võimaluste kättesaadavus võib endaga kaasa tuua kalduvuse tegeleda rööprähklemisega. Pidev ümberlülitumine ühelt tegevuselt teisele on aga väga väsitav ja üldjoontes ebaefektiivne. Lisaks võib see kaasa tuua info ülekülluse, mis tekitab kurnatust.
  • Vähene füüsiline aktiivsus. Nutiseadmete kasutamine toob endaga tavaliselt kaasa vähenenud liikuvuse ja ebakorrektse istumisasendi. Vähene füüsiline aktiivsus tekitab pingeid, kurnab ning mängib olulist rolli digiväsimuse kujunemisel.
  • Digiväsimuse kujunemist soodustab ka stress. Mida enam oleme stressis, seda enam kipume sukelduma digimaailma ja sinna kinni jääma. Tihtipeale võib tunduda, et sotsiaalmeedia, naljakad videod ja niisama surfamine aitavad maandada pingeid ja lõõgastuda, kuid suurenenud ekraaniaeg kipub tavaliselt hoopis rohkem pingeid ja väsimust kaasa tooma. 
  • Mida kauem aega nutiseadmetes veedame, seda suurema tõenäosusega kujuneb ka digiväsimus. Eriti juhul, kui kasutame seadmeid vahetult enne magamaminekut – meie ajul on keeruline mahukast infotöötlusest kohemaid välja tulla ning seetõttu võib meie uni olla häiritud ja katkendlik.
  • Videokõnede puhul on meie tähelepanu tihtipeale meie endi nägu kujutaval aknakesel, või siis keskendume kellegi teise näo jälgimisele. Selline tegevus on pikas perspektiivis väga väsitav ja ebaloomulik – pilgu ringi rändamine ruumis on igati loomulik ja juhtub “päriselus” iseeneslikult. Digimaailmas võib aga pidev kaamera ees istumine tekitada pinget⁽⁴⁾⁽⁵⁾, sest peame pidevalt jälgima oma reaktsioone ja näoilmet – kõigile on meie nägu väga selgesti nähtav ja jälgitav. Omamoodi väljakutsuv on ka see, et videopõhine suhtlus ei ole täielikult sünkroonne ning selline harjumatu ebaloomulikkus võib tekitada frustratsiooni ja väsimust.

Hea uudis on see, et digiväsimust on võimalik ära hoida ning leevendada. Oluline on olla teadlik nutiseadmete mõjust iseendale ja oma produktiivsusele, ning seada sobivaid piire, et hoida oma vaimset ja füüsilist tervist. Jagame ka mõningaid näpunäiteid, kuidas digiväsimusega paremini toime tulla⁽²⁾⁽³⁾⁽⁴⁾⁽⁵⁾⁽⁶⁾⁽⁷⁾:

  • Sea digiseadmete kasutamisele piire ja tee pause. Digiväsimuse vältimiseks on oluline seada kindlaid piire nii iseendale kui ka organisatsioonisiseselt. Üldiselt ei ole kuigi mõistlik, kui kipume veetma rohkem aega ekraani ees kui voodis magades. Näiteks võiks olla paigas kindel kellaaeg või tööaeg, mille järel enam kelleltki kättesaadavust ei eeldata – ei telefonitsi ega meilitsi. Ekraanid võiksid jääda võimalusel magamistoa ukse taha ning ka süüa võiks ekraanidest eemal.
  • Suurenda oma füüsilist aktiivsust. Pideva istumise kompenseerimiseks on oluline olla füüsiliselt aktiivne, et vältida pingeid, valusid ja väsimust. Näiteks võib pauside ajal minna jalutama, teha venitusharjutusi, käia hommikuti jooksmas või korraldada jalutamiskoosolekuid. Alati ei pea arvutiekraani taga istuma, et oma mõtteid välja öelda ja teisi kuulata.
  • Praktiseeri lõõgastusharjutusi. Nendega on hea sisustada näiteks pause, mil ekraanist puhkad. Lõõgastustehnikad aitavad taastuda nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Kasuks võib tulla näiteks visualiseerimine või progressiivne lihaslõdvestus. Harjutustest saad lähemalt lugeda ja neid järele proovida siit.
  • Vähenda rööprähklemist. Kuigi võib tunduda, et paralleelselt mitme asjaga tegelemine on tulutoov, on see tegelikkuses väsitav ja väheefektiivne. Videokõne ajal meili kirjutamine, esitluse viimistlemine ja arvete maksmine soodustab kahtlemata digiväsimuse kiiret kujunemist. Selle asemel tuleks keskenduda ühele tegevusele korraga.
  • Turguta oma psühholoogilist vastupidavust. Digiväsimuse ja stressirohke perioodiga aitab paremini toime tulla see, kui oleme vaimselt paindlikud ja taastumisvõimelised. Säärast omadust nimetatakse säilenõtkuseks ning hea uudis on see, et seda oskust on võimalik endas ka arendada. Psühholoogilise vastupidavuse kasvatamisest saab lähemalt lugeda siit.
  • Planeeri aega ja tee ettevalmistusi. Ootamatustest ja ärevusest tingitud stressi aitab vähendada see, kui varud aega ettevalmistuste tegemiseks – näiteks tutvud varakult uue tarkvaraga, logid vajalikku keskkonda aegsasti sisse, vähendad segajaid nii oma töölaual kui ka ekraanil (näiteks paned kinni kõik ebavajalikud aknad).

  • Hoolitse oma unehügieeni eest. Nii füüsilist, vaimset kui ka digiväsimust aitab leevendada korralik ja sügav uni. Hea une toob aga see, kui hoolitseme oma unehügieeni eest: oluline on vältida ekraane vähemalt tunda ega enne magamaminekut, õhutada magamistuba, tegeleda õhtul rahustavate tegevustega (näiteks juua teed, jalutada, mediteerida) ning minna magama regulaarselt enam-vähem ühesugusel kellaajal. Soovitatav on oma nutitelefoni äratuskellana mitte kasutada – sel moel väheneb kiusatus vahetult enne magamaminekut ja pärast ärkamist telefonis surfata.
  • Otsi sotsiaalset tuge. Kuigi digimaailmas on suhtlemine muutunud ääretult lihtsaks, vajame siiski ka silmast-silma suhtlust ja füüsilist lähedust. Digiväsimuse vältimiseks on hea mõte vahel siiski kohtuda ka reaalelus ning jagada oma muresid ja rõõme näost näkku.
  • Tee üks digitaalne detox⁽⁸⁾. Kui digiväsimus on juba rohkem kanda kinnitanud, on hea mõte teha võimalusel üks digitaalne detox ehk loobuda igasugustest nutiseadmete kasutamisest mingiks kindlaks ajaks – olgu selleks siis üks päev, terve nädalavahetus või ka puhkusenädal. Digitaalseid detoxe annab läbi viia mitmel erineval moel – võib loobuda vaid sotsiaalmeedia ja nutitelefoni kasutamisest, pühendunum puhastuja võib aga distantseeruda kõigist ekraanidest, sealhulgas televiisorist ja arvutist. Säärane detox aitab leida alternatiivseid lõõgastusviise ekraaniajale, pöörata tähelepanu olulistele asjadele väljaspool digimaailma, saada paremat kontakti oma väärtustega ning sotsialiseeruda rohkem silmast silma, veetes rohkem aega lähedaste ja iseendaga. Detoxi lõppedes võid avastada, et sind ei tõmbagi enam teatud digivahendite suunas ning eelistad tegeleda hoopis mõne pikalt unarusse jäänud hobiga.
  • Eelista telefonikõnesid videokõnedele. Asendusena silmast-silma koosolekutele ja kohtumistele on justkui pooleldi automaatselt hakatud kasutama videokõnesid. Üldiselt on aga võimalik paljusid vestlusi pidada telefoni teel. Mitme teise inimese näoilmete pidev jälgimine video teel tekitab ülestimulatsiooni ja koormab meid lõpuks üle⁽⁴⁾. Lisaks kõnedele on muidugi võimalik alati mõelda ka suhtlemisele meilitsi või mõnel muul viisil.
  • Normaliseeri videokõnega liitumist väljalülitatud kaameraga. Pidev kaamera ees istumine on väsitav ja võib tekitada pingeid. On igati normaalne, kui vahepeal soovime sellest puhata ja keskenduda hoopis räägitavale jutule, mitte omaenese pildi jälgimisele. Kui kaamera sisse lülitamine on kohustuslik või soovitav, on hea mõte oma kujutis enda vaatest ära peita, et vältida pikaajalist iseendaga tõtt vahtimist. 
  • Lisa töökõnede algusesse ja lõppu lõbusaid sotsiaalseid tegevusi. Inimesed on siiski, nagu teada, sotsiaalsed loomad, ning vajavad spontaanset, kerget suhtlust. Silmast silma on töö juures, kokkusaamistel ja konverentsidel lihtne suhelda; töökõnedes kipub jutt aga koonduma vaid asjaajamiste ümber. Mõni vahva jääsulatamismäng, jagamisring või muu lõbusat sorti tegevus enne koosolekut või pärast seda aitab suurendada ka töötajate omavahelist seotust ning seeläbi ka kasvatada tööst haaratust

Kui artikkel oli sulle kasulik, siis kliki „Meeldib”, ja kui see võiks ka sinu sõpradele huvitav olla, siis kliki „Jaga”. Aitäh!